29.09.2023
EKRE võimul olles algas laiaulatuslik teede-ehitus, mis Kaja Kallase kärpeaegadel on vaibumas.
On öeldud, et mille külge Kaja Kallas puutub, see kohe ka laguneb, ja see käib ka riigiteede kohta.
Transpordiameti peadirektor Priit Sauki teatel on eelarvestrateegias maanteedele eraldatud vahendid sedavõrd napid, et Eesti riigiteede seisukord muutub aastatega üha kehvemaks, kirjutab Postimees.
Riik investeeris 2021. aastal riigiteede hoiuks omavahendeid 276,8 miljonit eurot. Koos Euroopast tulnud rahadega küündis summa kokku üle 325 miljoni. Lisaks oli riigi eelarvestrateegiaga (RES) paika pandud plaan, et kuni 2025. aastani investeerib riik teedesse omavahendeid igal aastal üle 200 miljoni euro.
Mullu kevadel tegi aga Kaja Kallase esimene valitsus aga kannapöörde ja otsustas vähendada teehoiuks mõeldud vahendeid RES-is rohkem kui 50 protsenti. 2024. ja 2025. aastale kavandatud 200-miljoniline rahastus kukkus alla 100 miljoni euro. Ehkki 2025. aastaks leiti RES-is teehoiule juurde 46,5 miljonit, jätab see rahastuse tegelikult tänavuse aastaga sisuliselt samale tasemele. Seda põhjusel, et eelmise RES-iga oli 2025. aasta teehoiureale kirjutatud vaid veidi üle 80 miljoni euro suurune summa.
Transpordiameti peadirektori hinnangul pole praegune teehoiu rahastamine jätkusuutlik. “2024. ja 2025. aastateks tagatakse teehoiu rahastus umbes 160 miljoni euro tasemel [koos eurotoetustega – toim.], mida on oluliselt vähem, kui tegelik teedevõrgu heaperemehelik hooldus, rekonstrueerimine või arendus vajaks,” ütles Sauk, lisades, et puudu on vähemalt 100 miljonit.
Elementaarsed tööd saavad transpordiameti peadirektori teatel siiski järgmisel aastal tehtud, kuid see olevat ka absoluutne miinimum. “Teehoolde tasemes me järgi ei anna ning teedevõrgu säilitamise osas pingutame – olgu need kruusateede seisukord või pindamistööd. Kannatavad kallimad teehoiukava meetmed ehk teede rekonstrueerimine ja arendamine – nende tööde maht on oluliselt väiksem,” möönis ta.
Kuigi valitsus leidis teehoiule tänavuseks aastaks 10 miljonit ja järgmiseks aasta 46,5 miljonit eurot lisaraha, kukuvad transpordiameti tellitud tööde mahud hüppeliselt. “Kokkuvõttes läks olukord küll paremaks, ent piisavalt ressursse meil siiski ei ole. Arvestades hinnatõuse saame töid teha mahuliselt pea poole vähem kui aastal 2022 või 2023,” tõdes Sauk.
Transpordiameti peadirektori hinnangul hakkavad puudulikku teehoiu rahastust varsti tunnetama ka liiklejad. “Kui rohkem vahendeid pole, siis peame tegema oma parima, et tagada vähemalt ohutus riigiteedel ja teedevõrgu säilimine. Kahjuks peame siiski tõdema, et tõenäoliselt liikleja ka tunnetab tööde mahu vähenemist ja teede seisukorra halvenemist lähiaastatel,” nentis Sauk. (BNS)