Kuivõrd sõda Ukrainas venib pikale, tuleks Ukraina abistamine ühiskonnas läbi arutada

Kõik mõistusega inimesed saavad aru, et üritused nagu Paide arvamusfestival, “jääkeldrid”, “ideekorjed”, “kaasav eelarve” ja muu taoline on paljas naljanumber, millega lastakse vaid auru maha, kusjuures seal ei sünni kunagi midagi ühiskonda ühendavat. Kui jälgida meediat, siis viimase arvamusfestivali põhiküsimuseks oli see, et miks on EKRE festivaliala aia taga ja miks ta sealt teiste tiksumist häirib.

Aga seda formaati oleks väga vaja. Eestis pole kunagi olnud ühiskondlikku debatti kõikemuutvate sündmuste osas: ei 2015. aasta rändekriisi, ei koroonapiirangute, ei traditsioonilise peremudeli lõhkumise ega kliimavõitluste alustamise ajal. Kõik otsused on teinud väga kitsas ring inimesi ühiskonnalt arvamust küsimata, pigem hoopis suid sulgedes.

Üks oluline asi on taas ühiskonna ees seismas ja see on Ukraina abistamine, sest see sõda näib venivat väga pikale, Eesti on täielikus majanduskriisis ning Kaja Kallase valitsus ei küsi rahvalt arvamust mitte üheski küsimuses.

Nii võttis Eesti kohustuse tasuda aastatel 2024-2027 Euroopa Liidu eelarvesse Euroopa Liidu poolt Ukrainale antud laenu intressimaksed 5 890 628 euro ulatuses. Meeldib see ühiskonnale või mitte, võimuseltskond teeb oma otsused tagatubades.

Aga Eesti ühiskond peab kokku leppima, kas ja millises ulatuses Ukrainat edaspidi abistatakse, sest riigil on endalgi väga kitsas käes. Selleks tuleks ühise laua taha koguda kõik poliitilised jõud ja kanda see diskussioon üle ka ühiskonna teistele tasemetele.

Seejuures ei tohiks tabu olla mitte ükski arvamus, ka see, kui põhjendatult soovitakse Ukraina abistamist koomale tõmmata. Kogu debati aluseks peakski olema kaks asja – esiteks see, et kedagi ei süüdistata põhjendamatult Kremli agendiks olemises, ja teiseks – et ei kõlaks ka eneseupitamiseks mõeldud sisutühjad Ukraina-loosungid. Ehk siis vaataksid kokkutulnud vaid oma rahakoti peale ja otsustaksid, millised on võimalused Ukrainat aidata.

Mingit optimismi ei tasu siiski üles kütta – see, kuidas praegused võimuerakonnad ja Riigikogu esimees Lauri Hussar näevad mõistet “kompromiss”, lubab eeldada, et sellest Ukraina-teemast võib ikkagi tulla järjekordne “arvamusfestival”.

Uued Uudised