Viimased uudised ütlevad, et eestimaise toidutoodangu eelistamine on languses. Põhjusi on ilmselt palju, ennekõike Reformierakonna poliitikast tulnud üldine vaesumine ja tootmise kallinemine Eestis. Või nagu ütleb poliitkommentaator Taivo Sepp: “See nüüd küll üllatusena ei tohtinud tulla, et Eesti toidud langevad konkurentsist välja, kuna energiahinnad ja muud sisendid on meil kallimad. Öelge aitäh sellele valitsusele, mis on jätnud farmid ja toidutootjad “külma” kätte.”
Ilmselt andis loosungile “eelista eestimaist” hoobi ka kunagine nn maasikasõda, mille ajal maasikakasvatajad kiitsid “virku” ukrainlasi ja siunasid “laisku” eestlasi – sel ajal kujunes välja väike protest omamaisete tootjate vastu, mille käigus keelduti ukraina tööjõudu kasutatavate põllumeeste maasikaid ostmast. Eesti põllumajandus on tuntavalt globaliseerunud ja muutunud suurtootmiseks, mistõttu “talutoodangust” sageli enam rääkida ei saa.
Aga BNS-i uudis räägib järgmist. Viimasest Kantar Emori ja toiduliidu ühisest ostukäitumise jaeseire uuringust selgus, et kodumaiste toidukaupade eelistus Eesti tarbijate seas on langenud viimase kümne aasta madalaimale tasemele, samas kui aina suuremaks valiku kriteeriumiks kerkib sooduspakkumine ja odavam hind.
Kantar Emori tänavune ostukäitumise seire näitas, et kodumaiseid toiduaineid eelistab hoiakuliselt ligi kolmveerand ehk 73 protsenti Eesti elanikest. “See on viimase kümne aasta madalaim tulemus – aasta tagasi oli eelistus 78 protsendi juures ning aastal 2004, aga ka veel aastal 2017 – 90 protsendi juures,” selgitas Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog pressiteates.
“Vähenemas on ka kodumaisuse eelistamise kindlus – väitega, et sisseostude tegemisel eelistatakse kodumaiseid toiduaineid, oli täiesti nõus vaid 16 protsenti elanikest, aasta varem oli neid 21 protsenti. Märgatav eelistuse muutus võrreldes aastatagusega on aset leidnud vanemate ja keskealiste inimeste seas. Alla 35-aastaste segmendis langes kodumaise toidukauba eelistamine üsna oluliselt juba 2021. aastal,” lisas Voog.
Sarnaselt eelmistele uuringutele on kodumaise toidu eelistajaid keskmisest vähem mitte-eestlaste ning madalama sissetulekuga segmendis. Seos kodumaise eelistamise ning sissetuleku suuruse vahel on tugevnenud.
“Eesti tööstustel on toiduturul väga suur konkurents: lisaks imporditud toodangule võistlevad meie tootjad ka omavahel, sest meie toiduainetööstuses tegutseb üle 900 ettevõtte. Tarbijale on see pigem hea uudis, kuna konkurentsist tulenevalt tegelevad tööstused pidevalt tootearendusega ning sektorisisene konkurents peegeldub laiemas sortimendis,” kommenteeris Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
Uuringust selgus, et kaks kolmandikku tarbijaid teeb ostuotsust impulsiivselt ning sellise otsuse peamised mõjurid on sooduspakkumine ja odavam hind – nõnda märkisid 57 ja 38 protsenti vastajatest. Alles siis tulevad argumendina arvesse konkreetse toote sisu ja maitse – seda tõid välja 26 protsenti – ning usaldusväärne kaubamärk, mida vastasid 17 protsenti küsitletutest.
“Nagu uuringust näeme, on ostuotsuste hinnamõju olnud viimaseid aastaid kõrge ning majandusolukorras, kus toidukaupade hind on kasvanud kiiremini kui üldine tarbijahinnaindeks, mängib suuremat rolli jätkuvalt kollane silt,” kommenteeris Sirje Potisepp.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toiduainetööstuse 2022. aasta ülevaatest selgub, et kodumaiste tavatoodete osakaal kaupluste sortimendis moodustas kokku 60 protsenti ning kohalike toodete valik enamikes tootegruppides võrreldes eelneva aastaga vähenes.
“Võime täheldada üleüldist eestimaise sortimendi vähendamist kõigis kaupluskettides ning pea pooltes kaubagrupides olid importtooted odavamad, näiteks piim, jogurt, jäätis, veiseliha, linnuliha, keeduvorstid ja viinerid, nisujahu, küpsised, õlu, konservkurgid ja kala. Ka kaupluste omamärgitooted on enamasti odavamad kui kodumaiste tootjate omad,” nentis Potisepp. Samas enamus kaubakategooriates moodustab kodumaine kaup üle 50 protsendi käibest ja mõnedes üle 80 protsendi käibest.
“Selles osas on olukord isegi pisut paranenud ning erilist rõõmu võivad tunda kodumaised linnuliha tootjad, sest Eesti päritolu linnuliha käive ületas esmakordselt 50 protsendi osakaalu. Kodumaine kaup on käibes valdav ehk moodustab üle 90 protsendi keeduvorsti, suitsuliha ja piima tootegruppides,” lisas toiduliidu juht.
Enamiku tooterühmade puhul toodi siiski eeskätt hinnale toetumist eelmise uuringuga võrreldes sagedamini välja. Enim lähtutakse vaid hinnast juustu puhul – nii väitis 59 protsenti juustu ostnud tarbijaist. Ka liha- ja lihatoodete ja toidurasvade valiku teeb tarbija teiste tooterühmadega võrreldes sagedamini just hinnast lähtudes.
Suurema osa toidukaupade lõplik margivalik langetatakse enamasti alles poes kohapeal. (BNS)