06.10.2023
Tallinna raad anno 2025
Eilne päev läheb Eesti pealinna väljasure(tata)va demokraatia ajalukku eriti häbiväärsena: koalitsiooni T-34 surus läbi eelnõu „Riigihangete seadusest tulenevate kohaliku omavalitsuse ülesannete delegeerimine Tallinna Linnavalitsusele“.
Tõlgin inimkeelde: Tallinna linnavolikogus esindavad kogu linnavalijaskonda 6 erakonda, Tallinna linnavalitsuses aga on esindatud 2 erakonna valijad, lõviosas ikkagi 1 erakonna valijaskond, kuna ametnikkond on määratud keskerakondliku „koalitsiooni“ poolt parteilisest huvidest ja eelistustes lähtudes.
Seega viiakse ülioluline protsess kogu ühiskonna kontrolli alt monoparteilise kontrolli alla. Kusjuures keskerakonna linnaomavolitsejad on juba aastakümneid teatavasti Euroopa meistrid korruptsiooni alal.
Nüüdsest peale saavad siis keskerakonna poolt määratud asjamehed piiramatult hankida ja hangeldada, ilma et linna seadusandlikule võimule oleks jäänud vähenegi võimalus asjasse sekkuda.
Tallinna kodanike poolt valitud seadusandlik kogu, mis peab täitevvõimule käske ja ülesandeid jagama, järkjärgult muutub täitevvõimu sabaripatsiks, ja Mihhail Kõlvarti üksmeelne meeskond liputab seda sabaripatsit, kuidas tahab.
Nagu tabavalt ütles eile Tarmo Kruusimäe, ühel päeval astuvad linnametnikud rahvasaadikute istungisaali ja ütlevad: nii, teid on siin liiga palju, me koondame pooled.
Ja linnavolikogu hääletab ka selle ultimaatumi poolt, tulistades endale paremasse jalga, nagu eile tulistas vasakusse.
Tallinna linnavolikogu juhtkond on lisaks nüüd täiesti opositsioonivaba: esimees on sots ja aseesimees keskerakondlane, opositsioonile kuulunud teise aseesimehe koht lihtsalt kaotati, ja kogu lugu. Nii lihtsalt see Tallinnas käibki. Opositsiooni küsimustele vastatakse tihtipeale nähvates ja jultunult kelbast ajades.
Tallinna linnavolikogu opositsioon on ilmselgelt püssi põõsasse visanud, sest asi paistab olevat lootusetu – igal hääletusel tõusevad oma läpakate tagant üles tursked figuurid Vene kultuurikeskusest koos väikese Gräziniga ja vajutavad, kuhu kästi. Nagu ka Putini riigis, ei muutu Kõlvarti vürstiriigis mitte kui midagi seni, kui Eestis tühistatakse Putini alamate valimisõigus. Aga enne seda on juba loodud selline keskerakondlik süvariik, et sellele ei hakka kellegi hammas.
Varsti tuleb päev, kui eestlastel on juba häbi tallinlased olla.
+ + + + + + +
Vahel mõtlen, et mis selle riigimeediaga on viimastel aastatel juhtunud: võetakse tööle terroririigi propagandiste, näidatakse Venemaa kangelaslikke ja sõda õigustavaid teleseriaale, kutsutakse üle päeva eetrisse Yana Toom.
Aga hea küll, tegemist on mingi erilise absurdse huumori ilminguga – kui vene propaganda leevendamiseks loodud eesti riiklik telekanal lisab seda Kremli propagandat omalt poolt hoopis juurde. Vene värk: vene vanasõna väidab, et „kiil lüüakse kiiluga välja“.
Aga sellist asja, nagu see, millega sai äsja hakkama ERR-i portaal, kusjuures mitte esimest korda, ei oska ma isegi mustaks huumoriks nimetada. „Venemaa rünnaku tõttu hukkus Harkivi oblastis vähemalt 51 inimest“, teatab ERR, ja kohutava foto all on veel lisatud, et hukkunute hulgas on ka 6-aastane poiss.
Ja ERR-i loo kohta soliidne arv laike, kujutage ette? Kaksteist laiki, kaksteist tühja südant selle uudise all! On teil ikka mõistusega kõik korras, ajakirjanduslikud kroonuametnikud?
Miks te lasete laikida genotsiidi? Abi on vaja? Ma küsin, kas abi on vaja?
Õigemini küsib seda teilt psühhiaater Aadu Kadakas.
+ + + + + + +
Kroonika-Delfi teatab rubriigis „Staarid“: „Skandaalse Jaan Tammsalu organistist kallima emotsionaalne sõnavõtt: kirik on kohelnud pühameest ketikoerana, see on kuritegu“.
Alguses lugesin ekslikult „Skandaalse Jaan Tammsalu organismist…“ ja võpatasin, et mida sealt siis leiti? Aga pangem tähele: jumalasulased on nüüd siis Kroonika „staarid“, nagu mõni Anu Saagim! Nagu ütles Ostap Bender, „täitus idioodi unistus!“ Mingi pühakoja organist, kellele preester selga ronis, on nüüd Rannapistki suurem staar.
Aga selle Maris Oidekivi tekst on rumal, oi kui rumal! Et kirik (!) kohtles preestrit nagu ketikoera.
Kui juba animalistikaks läks, siis esiteks peaks ju siis see Oidekivi aastaid toimunud koerapulma ka mainima. Ja mõistma, et kui koer oleks tõesti ketis, ei ulatuks ta naabrilitani.
See on teile nüüd kiriku solvamise ja süüdistamise eest. Teie enda sõnadega. Pange nüüd teine põsk ette ja minge Kroonikasse rääkima oma asjast lähemalt. Vähemalt keegi on teid nähes rõõmus.
Ivan Makarov