Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Arenguseire Keskuse raport ukraina põgenike kohta ei anna vastuseid, vaid tekitab küsimusi

-
10.10.2023
Ukrainlased on siin pigem kulukad külalised kui õnnistus majandusele. Pilt on illustratiivne.
© UU

Arenguseire Keskuse värske raporti järgi olevat Ukraina sõjapõgenike kaasamine Eesti tööturule läinud hästi, kuid kogu uudis erilist tõestust sellele ei anna.

Nii vahendab BNS: “Ukrainast saabunud sõjapõgenikest enam kui kolmandik on Eestis tööga hõivatud ning kohalikule tööturule on lisandunud 27 000 inimest. Töötavad ukrainlased moodustavad Eesti tööjõust umbes 4 protsenti. Arenguseire Keskuse ekspert Märt Masso tõi välja, et sõjapõgenike osalemine tööturul ja majanduses elavdab Eesti majandust. “Sõjapõgenikega seotud oodatav lisandväärtuse kasv on prognooside kohaselt sel aastal 142 miljonit eurot ning ukrainlastega seotud täiendav maksutulu ulatub 56 miljonit euroni,” ütles Masso pressiteates.

Sõja alguses hindasid Arenguseire Keskus ja CentAr, et sõjapõgeniku aitamise kulu saab olema suurusjärgus 7590 eurot aastas, mis moodustas eeldatud 30 000 Eestisse jääva põgeniku korral ligi 227 miljonit eurot aastas. 2022. aasta tegelikeks kuludeks on rahandusministeerium arvutanud umbes 224 miljonit eurot. Tegelik põgenike arv on Eestis võrreldes prognoosiga küll suurem, kuid kulud saabunud põgeniku kohta on mõnevõrra väiksemad, 6281 eurot.”

Sellest infost loeb välja kuivad arvud: tegelikeks kuludeks sõjapõgenikele arvutatakse 224 miljonit, sõjapõgenikega seotud oodatav lisandväärtuse kasv on prognooside kohaselt sel aastal 142 miljonit eurot ning ukrainlastega seotud täiendav maksutulu ulatub 56 miljonit euroni. Seega ei kata ukrainlaste “lisandväärtus” ja mingi müstiline “ukrainlastega seotud täiendav maksutulu” kuidagi kulusid. Ei selgu ka, kas 224 miljonit eurot on kulutatud eelnimetatud 30 000 inimesele või kõigile saabunutele.

Lisaks mängitakse raportis arvudega: eeldati 30 000 ukrainlast, kuid 9. oktoobri seisuga on ajutist kaitset taotlenud kokku 49 123 inimest. Ukrainlaste täpset arvu on raske leida, kuid võttes aluseks siseministeeriumi info “Eestisse sisenenud Ukraina kodanikest on 79 954 piiril öelnud, et plaanivad mingiks ajaks Eestisse jääda”, tuleb nende arvuks pidada umbes 80 000, kuid kindlasti on neid üle 100 000, sest lõunapiiri ju sisuliselt ei kontrollita ja paljud ukrainlased ei soovigi ajutist kaitset.

Seega ei saa Arenguseire Keskuse raportist mitte mingit infot, sest opereeritakse kunagi eeldatatud tulijate arvuga ning rahandusministeeriumi arvutustega, ukrainlasi on Eestis aga umbes 80 000, kellest ainult umbes 50 000 on ajutise kaitse saanud, aga riigi teenuseid (näiteks lasteaia- ja koolikohad) kasutavad ka ülejäänud. 27 000 tööturul olijat aga pole ukrainlastele tehtud kulutusi kuidagi katnud.

“Samas elavdavad põgenike poolt tehtavad kulutused Eesti majandust. Eesti kohta on hinnatud, et keskmiselt kulutas üks täisealine ajutise kaitse saanu kaupadele ja teenustele 797 eurot. See teeb kokku hinnanguliselt 242 miljoni euro väärtuses kulutusi aastas ning tarbimise kasvu tulemusel suureneb majanduse kogutoodang 287 miljoni euro võrra aastas.”

See on kummaline hinnang – riik maksab põgenike kulutusteks 224 miljonit riigisisest raha, mille eest nood ostavad kaupu ja teenuseid ja see peaks elavdama majandust? Majandust elavdaks raha, mida põgenikud kas toovad kaasa ehk investeerivad siin või siis teenivad siin väärtusi luues – sotsiaaltoetustena makstav raha ei elavda majandust, sest sel pole katet.

Sama mudelit kasutati propagandaks 2015. aastal Lääne-Euroopas, kus põgenikele jagati tohutud summad riigi raha ja siis kiideldi, et nüüd lähevad nad seda kulutama, ostavad kaupu, neid peab juurde tootma ja sellest elavneb majandus – aga riigieelarvest kaduvad sotsiaaltoetused ei saa kuidagi majandust elavdada, muidu võiks ju kõigile raha niisama pilduda ja majandus aina elavneks massikulutamisest.

Selleks, et näidata massimigratsiooni tulusana, arvutatakse tulutoova hulka ka kõik need tegevused, mis on seotud põgenike ülalpidamisega, kuigi üldjuhul maksab selle kinni riik maksumaksja rahaga.

Ja veel raportist: “Töine sissetulek võimaldab sõjapõgenikel iseseisvalt toime tulla  – ajutise kaitse saajad teenivad tööturul keskmiselt ligi 70 protsenti Eesti keskmisest ja 86 protsenti mittekodanike keskmisest töisest sissetulekust.”

Seda nimetatakse odavtööjõuks.

Uued Uudised