14.10.2023
Tavaliselt võitlevad inimõiguslased selle eest, et inimesi vangi ei pandaks, Eestis aga tahavad nad just karistusi ja türmi.
Eestis on seltskond, kes nimetavad ennast inimõiguslasteks, kuid on pigem pseudoinimõiguslased, sest nad ei võitle enam sedavõrd põhiinimõiguste eest (õigus elule, toidule, peavarjule, turvalisusele, haridusele jne), kuivõrd võitlevad marginaalsete vähemuste väidetavate õiguste eest, olles “inimõigusteks” tõstnud juba ka näiteks seksuaalse suunitluse või toitumistavad.
Needsama pseudoinimõiguslased on aktiivsed sõnavabaduse piirajad, kelle arvates on õigem pigem probleemid ära peita, kui neid lahendada. Eesti inimõiguste keskus nõuabki tsensuuri ja karistusi, mis hakkab väga jooksma vanglate ja tagakiusamise suunas ja mis ei tohiks tõeliste inimõiguslaste eesmärgiks kunagi olla. On ju Eestis menetletava tsensuuriseaduse puhul lubanud üks selle autoritest Maris Lauri kuni kolmeaastast vanglakaristust.
BNS vahendab: “Eesti Inimõiguste Keskus saatis teisipäeval enda seisukohad riigikogu menetluses olevale karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõule, millega muutub vaenu õhutamise ja vaenumotiiviga kuritegude käsitlus.”
Üldise tavapärase jutu sees on ka lause: “Soovitame lisada kaitstud tunnusena ka vanuse ning kaaluda, kas on veel gruppe, kes vajaks vaenu õhutamise eest seaduslikku kaitset,” kirjutas inimõiguste keskus.”
Pseudoinimõiguslastel tuleks siis kohe vaadata nende endi leeri, kus “mikkpärnitsad” kirjutavad vanade inimeste kohta surmasoove ehk kuidas nad ootavat seda, et vanemad töökaaslased oleks auto alla jäänud. Just nooremates põlvkondades on väga levinud ootus, et vanemad põlvkonnad ära sureksid – aga paradoksaalselt on needsamad noored inimesed just vasakpoolsed ja liberaalid ehk “inimõiguslaste” endi kaaslased.
Eakad (ja ka noored) vajavad sageli kaitset, aga mitte vaenukõneseaduste abiga – suletud suud ei tähenda avanevat südant, pigem vastupidi.
Kui aga inimõiguste keskus soovib veel “gruppe, kes vajaks vaenu õhutamise eest seaduslikku kaitset”, siis palun: eestlased, kristlased, traditsioonilise pere pooldajad, konservatiivse maailmavaatega inimesed, kõigis maailma hädades süüdistatavad valged mehed, eostatud, kuid veel sündimata lapsed… mõnedki neist on juba vähemuse staatuses.
“Eestis on pikalt olnud võimalik vähemuste vastu vaenu õhutada ilma tagajärgedeta. See loob soodsa pinnase potentsiaalselt reaalsele vägivallale. Eesti on üks väheseid EL-i riike, kus vaenumotivatsioon pole seni sätestatud süüteo karistust raskendava asjaoluna,” väidab inimõiguste keskus.
Mitmed juriidilised spetsialistid on öelnud, et Eestis pole olnudki juhtumeid, mis vajaks karmimat tsenseerimist ja need, mis on olnud, on ära lahendatud praegu kehtiva karistusseadustikuga (venelased ukrainlaste vastu). Vaenuõhutamise probleemi Eestis pole, vähemalt mitte sel pinnal, millest räägivad pseudoinimõiguslased (küll on vihaõhutus rahvuskonservatiivse maailmavaate vastu, mida tsensuuriseadus kindlasti menetlema ei hakka). Seega õhutab keskus pigem ise vaenu, viies inimesi barrikaadidele vaenlasi otsima, leidma ja hävitama.
“Eesti on üks väheseid EL-i riike, kus vaenumotivatsioon pole seni sätestatud süüteo karistust raskendava asjaoluna,” väidab inimõiguste keskus. Võib-olla vaataks pseudoinimõiguslased hoolega ringi – vaenukõneseaduseta riigis pole elul häda midagi, samas kui karmi tsensuuriga Rootsis tapetakse igal nädalal otse tänavatel inimesi ning Prantsusmaal pussitas migrant just järjekordse õpetaja surnuks.
Uued Uudised