06.11.2023
Kool on koht, kust tulevad haritud inimesed, mistõttu vajavad enamat väärtustamist ka õpetajad. Pilt on illustratiivne.
Peale valimisi oleme saanud üha rohkem valitsuselt signaale, et maksud tõusevad, tulevad uued maksud, palgad külmutatakse jne. Mäletan, kuidas peale valimisi erinevaid kommentaariume lugedes õpetajad kirjutasid: “Jumal tänatud, vähemalt ei saanud EKRE võimule!”
Huvitav, kas need õpetajad on täna sama meelt? Ilmselt võivad veel olla, aga vaatame seda meelsust siis kui ei suudeta maja, auto liisingut või laenu maksta. Taolisi inimesi juba on meie kodumaal, kes enam isegi palgapäevast palgapäevani ei suuda elada, sest elektrihinnad ja euribor on makseid suurendanud ning meie valitsus on teinud kõike muud oma rahva aitamise asemel!
Eesti Haridustöötajate Liit teatas, et kuna valitsus venitab palga läbirääkimistega ja pole erinevalt õpetajatest pakkunud omalt poolt välja mitte ühtegi konkreetset plaani kokkuleppe täitmiseks, toimub 10. novembril Eesti õpetajate hoiatusstreik. Mina pooldan õpetajate streiki ja loodan, et sellega lähevad kaasa kõik koolid ja lasteaiad ka meie vallas!
Ühtsuses peitub jõud ja rahvast tuleb kuulda võtta! On äärmiselt inetu, et valitsus oma lubadusi ei täida ja oma rahvast ei hooli. Järelikult tulebki koondada jõud ja näidata ühtsust, sest see ei saa nii jätkuda!
Kindlasti keegi mõtleb, et mida need õpetajad nõuavad? Neil ju hea soe tuba, istuvad seal mõned tunnid päevas ning lihtsalt õpetavad täites oma programmi, siis päris nii see ikka ei ole. Õpetaja peab suunama, juhendama ja õpetama ühe asemel tervet klassi (sageli 20-25 õpilast) või rühma. Samas tuleb mõelda laste õppevõimekuse erinevustele ja ka koolikiusamisele, sest pole ju saladus, et sotsiaalpedagooge on koolides ja lasteaedades vähe. Tugiisikuid otsivat nii mitmed haridusasutused ja seda juba aastaid, sest kes tuleb sellele ametile olematu tasu ja motiveerivate hüvedeta?
Normaalne õpetaja koormus peaks olema umbes 35 tundi nädalas, kuid hetkel võib see olla koos tunni ettevalmistamisega ca 60 tundi nädalas. Mõelgem nüüd, kui peaksite tegema tööd topeltkoormusega ja sageli töö koju kaasa võtma, sest meil lihtsalt ei ole õpetajaid mitte kusagilt võtta. Kui vaatame õpetajate palka selle pilgu läbi, et ei arvesta lisatundidega ehk ületöötamisega, siis õpetajate palk on naeruväärselt väike. Räägitakse õpetajate palgast, et ah see ju küllalt suur, mida nad hädaldavad. Aga keegi ei küsi nädala töötundide arvu ega lisaülesannete täitmise kohta? Ja see on vale!
Valitsus peab leidma rahastuse õpetajatele, kelle kohustus on meile luua hästi haritud, teadlik ja endaga hakkama saav rahvas. Samuti peab tulevastest põlvedest leidma need tublid ja tugevad, kes meie lapsi ja lapselapsi tahavad õpetada, sest me ju teame, et Eesti õpetajate keskmine vanus aina kasvab ja noored on üha vähem huvitatud raskest õpetaja ametist. On ju teisigi kõrgharidust nõudvaid töökohti, kus saab kõrgemat palka või siis võimalus lahkuda kodumaalt ning leida suurema palgaga töökoht välismaal. Siin meenub mulle mu enda klassikaaslase ütlus: “Miks ma pean siin maal rabelema, kui linnas tuleb raha palju kergemalt ja jääb aega ka iseendale?”. Nii on ka tulevaste noortega, miks ma pean seda kohusetundliku ja rasket ametit pidama, kui saan sama või suurema palga kuskil kergema töö eest. Sellega tuleb arvestada, et nii noored mõtlevadki.
Selline narrimine valitsuse poolt, et tõstame küll aga saate mingid sendid, see ei ole normaalne ja ei tohi olla õpetajatele vastuvõetav!
Eesti Haridustöötajate Liit peab seisma tugevamalt meie õpetajate eest ja meie koos nendega! Toetame õpetajaid ja ärme lase endale valetada!
Valmar Haava
Viljandi valla EKRE osakonna esimees ja vallavolikogu liige