Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Hamasi veretöö muutis maailma jõujooni oluliselt

-
07.11.2023
© Scanpix

Iisraeli-Gaza sõja algatas kahtlemata äärmusrühmituse Hamas veretöö Iisraeli rahulike elanike kallal, kuid selle järelvõnked on praktiliselt kogu maailma sassi löönud.

Suured meeleavaldused Palestiina (ja kaudselt Hamasi) toetuseks peaksid Lääne riigijuhtidele ära näitama, millise viitsütikuga pommi on nad massimigratsiooniga läänelikku ühiskonda tiksuma pannud. Suur osa migrantidest on islamiusulised ning see religioosne ruum on kindlalt Palestiina poolel ja Iisraeli vastu. Enamik lääneriike toetab seejuures Iisraeli ja vastasseis suurte islamikogukondadega on silmnähtav.

Seejuures aga pole islamiusulised migrandid sugugi mitte euroopalikud demokraatiat austavad meeleavaldajad – nende veendumuste ja temperamendi juures lähevad protestid väga ruttu üle vägivallaks, ja kuna palestiinlaste toetajatega on Euroopas ühinenud vasakpoolsed, sealhulgas Antifa moodi äärmuslased, on “revolutsiooniline mass” Läänes hirmutavalt suur.

Päris tugeva löögi alla on sattunud nn holocausti-kultus ehk siis Läänes loodud taust, kus juutide kallal toime pandud tapatööd ei tohi vähimalgi määral alahinnata või vaidlustada. See on siiani kindlalt püsinud ning antisemitismi-süüdistust on laialdaselt kasutatud niinimetatud “paremäärmuslaste”, tegelikult aga konservatiivide ja parempoolsete vastu – natsisüüdistused on alati töötanud.

Nüüd on Euroopa ja Ameerika vasakpoolsed ning migrandid ennast raudselt antisemitistidena näidanud ning neil on juba raske “juudikaarti” mujal välja käia – ei saa üheaegselt hukka mõista holocausti ja õigustada Hamasi, kes tegi juutide kallal täiesti natsidega võrreldavaid kuritegusid. Palestiina vabadusvõitluse toetamine on Hamasiga ära määritud. Seda enam, et kuigi alus Iisraeli riigile rajati juba enne Teist maailmasõda, põgenesid juudid loodavasse juudiriiki just holocaustist tingitult. Ei saa olla üheaegselt antisemitismi ja Iisraeli vastu.

Euroopa valitsustel ongi nüüd raske seis – kui loobuda Iisraeli ja juutide toetamisest, ollakse justkui holocausti-eitajad. Samas aga nende endi loodud vasakliberaalne ühiskond on koos arvukate migrantidega läinud hoopis palestiinlaste selja taha.

Ära on kistud mitmeid teisigi maske. Saksamaal toetab kurikuulus LGBTQ palestiinlasi, kuigi moslemid ei tunne homoseksualistide suhtes mingit sümpaatiat. Saksamaa erakonna CDU (Kristlik-Demokraatlik Liit) välispoliitika juht Armin Laschet ütles koguni, et kui homoaktivist läheks Gazas vikerkaarelipuga tänavale, siis ei elaks ta seal tundigi. Kolumnist Martin Ehala ütleb Postimehes, et üha laieneval 2SLGBTQI+ liikumisel on hoopis kaugemad ja destruktiivsemad eesmärgid, kui Pride-marssidega ühiskonda sallivamaks muuta – liikumine on seksuaalvähemusi lihtsalt ära kasutanud, ning sallivusideedele kaasa hüüdnud peavool on osutunud vaid kasulikeks idiootideks. LGBTQ poliitika ei anna geikogukonnale mingit turvalisust, vaid võtab selle hoopis ära.

Konservatiivide mõttemaailmas ei esine kunagi selliseid suuri vastuolusid, millest kubiseb kogu vasakliberaalne leer, seda ka Eestis. Hiljuti levis sotsiaalmeedias klipp, kus noor eesti neiu leiab, et inimkond peaks Maalt kaduma. Samas on temasugused kindlasti meeleavaldusel, kus nõutakse Gaza sõja lõpetamist (see seltskond on igal nende üritusel üks ja sama) – küünik ütleks selle peale, et miks sa protesteerid, kui inimkonda vähendatakse? Ainult marksistide juures saavad geid ja feministid toetada islamiste ning kliimavõitlejad võidelda nii elu vastu (laste saamine) kui ka poolt (sõdade vastu).

Lähis-Ida sõda on seega maailma põhjalikult muutnud ja vihasemad vastasesisud seisavad seal alles ees. Aga ka Ukraina sõda on jõujooni muutnud – millegipärast on Venemaa mõju Aafrikas suurenenud just Ukraina sõja ajal. Hiljuti kirjutas meedia ka Slovakkia valimised võitnud “populistide” Ukraina-vastasusest, kuid kahjuks ei saa seda seletada ainult mingi Kremli-meelsusega – ilmselt on selle taga ikkagi ühiskonna teatav meelestatus, sest miks muidu selline poliitiline jõud valimised võitis?

Selle taustal annab mõningase selgituse värske AFP-BNS-i uudis: “Mitmekümne Poola transpordifirma omanikud blokeerisid esmaspäeval kolm piiripunkti Poola-Ukraina piiril, et protestida enda sõnul ebaausa konkurentsiga Ukraina ettevõtete poolt. Dorohuski piiripunktis katkes kaubavedu peaaegu täielikult, protestijate sõnul võtab Euroopa Liidu reeglite liberaliseerimine neilt sissetuleku. “Soovime ausa konkurentsi reeglite taastamist,” ütles protesti üks korraldaja Rafal Mekler.

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi loobus EL lubade süsteemist Ukraina transpordiettevõtete sisenemiseks bloki riikidesse. Poola firmade sõnul ujutas otsus sektori üle Ukraina konkurentidega ja vähendas järsult nende kasumit. “Nende kulud palkadele, ettevõtte avamisele, sotsiaalmaksudele ja teenindusele on palju väiksemad,” ütles transpordifirma omanik Marek Oklinski. “Nad löövad hinnad alla ja võtavad meilt kaubaveod üle.” Samasugused protestid toimusid esmaspäeval ka Hrebenne ja Korczowa piiripunktis. Blokaad ei puudutanud sõiduautosid, busse, humanitaarabiveokeid ja sõjalist abi.”

Pole kahtlust, et pikaleveniv sõda Ukrainas hakkab lõhestama ka Euroopa ühtsust Venemaa agressiooni osas, eriti kui Ukraina lähiriigid hakkavad tunnetama, et Ukraina abistamine toimub nende arvelt. Maailma mastaabis aga võib tulla veelgi suuremaid kataklüsme – näiteks kui Hiina peaks Lähis-Ida ja Ukraina sõdade taustal julgema Taivani rünnata. Euroopa-keskne kliimavõitlus aga viib ilmselt Euroopa Liidu varsti ülemaailmsest majanduskonkurentsist välja ja see ei jäta Euroopat valusasti puudutamata.

Ka konservatiivses maailmas toimub jõujoonte muutumine. Üks sotsiaalmeedias leviv klipp näitab, kuidas Suurbritannias saab laste soomuutmise vastu protesteeriv traditsionalist, keda ründavad Antifa aktivistid, ootamatult toetust lapsi väärtustavatelt mosleminaistelt, mille tulemusena on “antifad” sunnitud taganema.

Me elame kiiresti muutuvas maailmas. Konservatism saab siin olla vundamendiks, millele toetuda, kui kõik ümberringi leegitseb.

Jüri Kukk, toimetaja