Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Itaalia uurimus näitab, et Covidi vaktsiinid tekitavad neuroloogilisi tüsistusi

-
11.11.2023
Kui paned õla alla, valmistu ka halvimaks.
© UU

Itaalias läbi viidud uurimus näitas, et Covidi vaktsiinidega kaasneb suurenenud risk neuroloogiliste tüsistuste tekkeks ja ehkki enamikul juhtudel on tegemist kergete sümptomitega, tuleks haavatavatel inimrühmadel, nt allergikutel, vaktsiinide suhtes ettevaatlik olla. Teadusajakirjas Vaccines publitseeritud uurimuse valimi moodustas 19 096 inimest, kes olid end vaktsineerinud Covid-19 vastu 2021. aasta juulis. Hinnati vaktsineeritute neuroloogilisi komplikatsioone esimese ja/või teise Covid-19 vaktsiinidoosi järel ning sellega seotud võimalikke kõrvaltoimeid.

Uurimusest selgus, et ligi kolmandik osalejatest kannatas vahetult pärast Covid-19 vaktsiini saamist neuroloogiliste kõrvaltoimete all. Näiteks esines unetust, lihaskrampe, peavalu, paresteesiat ja peapööritust. Kõigi sümptomite täpsemate põhjuse ja pikaajalise mõju kindlakstegemine vajaks teadlasete sõnul edasisi uuringuid.

Autorite sõnul tekkis mure vaktsiinijärgsete võimalike neuroloogiliste komplikatsioonide pärast esmalt 2020. aasta septembris, mil Astra Zeneca vaktsiini manustamise järgselt raporteeriti ühest raske seljaajupõletiku juhtumist. Mais 2021 teatas Ameerika neuroloogiaakadeemia esimestest Covid-19 järgsetest neuroloogilistest kõrvaltoimetest. Lisaks ilmus 2021. aasta detsembris laiapõhjaline uurimus, mis tuvastas haruldaste neuroloogiliste kõrvaltoimete tekkimise riski Covid-19 vaktsiini esimese doosi järgselt. Samuti mainiti uurimuses tõsiste ja ootamatute komplikatsioonide tekkimist. „Nende hulgas on aju venoossete siinuste tromboos, mida esines adenovektor vaktsiini manustamise järel eriti naistel, samuti tuli ette Guillain-Barré sündroomi, näonärvi halvatust ja teisi neuropaatiaid, entsefaliiti, meningiiti, müeliiti ja autoimmuunhaigusi,“ kirjutatakse uurimuses.

Näiteks pöördus üks uurimuses osalenud naine vaktsiini saamise järel erakorralise meditsiini osakonda, kuna tal tekkisid ootamatult kõndimisraskused. Üks meessoost osaleja raporteeris ootamatust mälukaotusest, mis kestis ühe päeva. Ühel noormehel tekkis lühiajaline näonärvihalvatus. Kõik need juhtumid ilmnesid teise vaktsiinidoosi järel ja autorid lisavad, et nimetatud tõsiseid komplikatsioone esines siiski peamiselt üksikjuhtumitel.

Samas toodi uurimuses välja, et Covid-19 vaktsiinide manustamise järgselt esines arvukalt kergeid, mööduvaid ja iseeneslikult taanduvaid neuroloogilisi kõrvaltoimeid, nt peavalu, kurnatust, müalgiat ja liigesvalu. Ükski uurimuses osalenud isikutest ei sattunud vaktsineerimise tagajärjel pikaajaliselt haiglasse ega surnud.

Uurimuse autorid tõid välja, et Astra Zeneca vaktsiiniga kaasnes suurenenud treemorioht, unetus, tinnitus, lihaskrambid ja peavalu, Moderna vaktsiiniga maitse- ja lõhnataju muutus, peapööritus, kahelinägemine, unisus, paresteesia, düsfoonia. Pfizeri vaktsiiniga suurenes uurimuse kohaselt nn ajuudu tekkimise oht.

Ühtlasi mainisid autorid vajadust viia läbi täiendatud uurimusi Covid-19 vaktsiinidega kaasnevate võimalike neuroloogiliste tüsistuste kohta. Samuti märgivad nad, et ehkki uurimus viidi läbi esimese ja teise vaktsiinidoosi järgsete riskide kohta, olid teise doosi järgsed andmed piiratud, mistõttu tuleks tõlgendada tulemusi teatud ettevaatlikkusega.

Samas rõhutatakse, et meditsiinipersonal peaks olema teadlik Covid-19 vaktsiinidega kaasnevate erinevate neuroloogiliste komplikatsioonide ilmnemisest. Nimetatud vaktsiinide soovitamise ja manustamisega tuleks olla ettevaatlik, eriti kaasuvate terviseprobleemide nt allergiate korral. Rahvatervise ja suurte inimrühmade vaktsineerimise seisukohalt on uurimuse tulemused autorite sõnul olulise tähtsusega.

Allikad: Gript, Vaccines