18.11.2023
Narva sillal on olukord samuti kuumaks muutunud.
Viimastel nädalatel on Venemaa lubanud asüülitaotlejaid Eesti ja Soome piiripunktidesse, mis annab tunnistust teadlikust survepoliitikast. Kuigi levib arvamus, et Soomet “karistatakse” NATO-sse astumise pärast, on see ilmselt liiga lihtne seletus, tegu on Kremli poliitikaga kõigi naabrite vastu.
Kagu-Soome piiriületuspunktidesse saabus reedel Venemaalt ühtekokku 163 asüülitaotlejat, teatas Kagu-Soome piirivalve suhtlusplatvormil X. Saabujate arv oli neljapäevaga võrreldes kuuekordne, siis saabus 26 asüülitaotlejat.
Soome valitsus otsustas sel nädalal sulgeda kolmeks kuuks neli piiripunkti seoses Venemaa arvatava hübriidmõjutusega. Soome-Venemaa piiri ületamine ei ole alates laupäevast enam võimalik Vaalimaa, Nuijamaa, Imatra ja Niirala piiripunktis.
Neljapäeva hommikul saabus ka Narva piiripunkti kaheksa Somaalia kodanikku, kes soovisid Eesti kaudu Euroopa Liitu siseneda, kuid kuna neil seaduslikku alust ei olnud, siis saadeti nad Venemaale tagasi. Hiljem üritas sama seitse Süüria kodanikku ja veel hiljem neli somaallast. Kõik 19 inimest läksid tagasi Venemaale. Rahvusvahelist kaitset neist Eestilt keegi ei taotlenud. Eesti on valmis sulgema Narva piiripunkti, kui tekib oht, et rändlejad jäävad kahe piiripunkti vahele lõksu, kirjutab ERR.
Selline olukord pole Põhja-Euroopas uus. 2015. aasta lõpus saabus Põhja-Norra Storskogi piiripunkti umbes 5500 varjupaigataotlejat, kellest enamik oli pärit Süüriast. Kui Norra oma piiri sulges, pöörasid nad Soome Lapimaa suunas.
Soome piirivalve teatel jõudis 2015. aasta lõpus ja 2016. aasta alguses Raja-Jooseppi ja Salla piiripunktide kaudu Soome siseneda 1741 varjupaigataotlejat. Suurem osa Soome saabunutest olid afgaanid, kirjutas Delfi tollal.