19.11.2023
Reformierakond otsustas rehadel edasi komberdada.
Uudised Reformierakonna kongressil toimunust on omajagu naljakad, kusjuures asjaosalised ise ei tundu absurdist isegi aru saavat.
Nii kirjutab ERR: “Michal Kallase toetusest: 68 protsenti häältest on tugev mandaat” ehk siis “Kuigi Reformierakonna esimehe ja juhatuse valimistel sai Kaja Kallas vähem hääli kui mõni juhatusse valitu ja osa hääletajatest jättis esimehe valimisel üldse hääletamata, siis see ei näita vähest toetust Kallasele, ütles juhatusse valitud Kristen Michal.
Esimehe valimisel osales 931 liiget, mis tähendab, et 295 liiget jätsid üldse hääletamata. Michali sõnul ei näita see Kallase-vastast meelsust, vaid kuivõrd Reformierakonnas on kombeks, et istuva peaministri vastu ei kandideerita, siis võeti hääletamist pigem formaalsusena. Samuti ei tasu midagi otsida tõsiasjast, et näiteks Michal ise ja Hanno Pevkur said juhatuse valimistel rohkem hääli, lisas ta.”
Michal jätab arvestamata, et Kaja Kallas oli ainus kandidaat ja veidi vähem kui kolmandik ei toetanud ka siis teda, kaks kandidaati olid ka juhatuse valimisel Kallasest populaarsemad. “Hääletamist võeti pigem formaalsusena” – miks siis üldse hääletati?
Kummalist juttu ajab Jürgen Ligi, kes on öelnud: “Meie erakond ei ole langenud auku. Meil on väga palju mandaate riigikogus ja meil on põhjendatum poliitika kui on meie kriitikutel. Emotsionaalselt, jah, on väga raske seis. Ühiskonnas on rahulolematust, tehakse ka oma riigile liiga. Kui ajakirjandust kuulata, siis majandus muudkui langeb ja hinnad ainult tõusevad, aga tegelikult on toimunud stabiliseerumine.”
Lig ei näi aru saavat, et pettusega valimistel saadud mandaadid ongi ennast ammendanud ja kui reitinguga ollakse augus, siis valija hetkel seda mandaati enam ei annaks. Kui väita, et Reformierakonnal on “põhjendatum poliitika kui kriitikutel”, siis milles see seisneb ja miks siis toetus nii madal on? Ilmselt on see “põhjendatus” ainult poliitoravate enda nägemus.
Viimast Ligi lauset võib võtta ka teistpidi: “Kui Reformierakonda kuulata, siis toimub stabiliseerumine, aga tegelikult majandus langeb ja hinnad ainult tõusevad”.
Samas tunnistab Tartu linnapea ja Reformierakonna juhatuse liige Urmas Klaas enne erakonna üldkogu ERR-ile antud usutluses, et idavedude skandaalil oli mõju nii peaminister Kaja Kallase toetusele kui ka Reformierakonna toetusele laiemalt.
Uued Uudised