Peep Leppik: linnalik rohepööre on Eestis maaelu vastu keeranud

Umbes 30 aasta eest hakati meie meedias vahendama, et laps on täiskasvanuga võrdne, laske tal vaid vabalt areneda. Ja pisut hiljem tuli paarilt nooremalt TÜ kasvatusvaldkonna õppejõult sõnum – lapsel peab olema alati õigus otsustada, millisesse tundi ta koolis läheb ja millisesse mitte -? Pedagoogikat-psühholoogiat tundva inimesena, kes mõnikümmend aastat õpetajana töötanud, arvasin algul, et tegemist nö demokraatia lastehaigusega – küll pea kõik normaliseerub! Eksisin – Eesti kool ongi „uut teed“ mööda allakäigul, koos tuntavate tagajärgedega.

Nüüd ei maksa imestada enam millegi üle, sest väliselt üles löödud sõnaosavad, me endi „arendatud“ piiratud mõtlemisega karjääriinimesed on jõudnud valijate toel tippotsustajateks ja „toodavadki„  innovaatilis-inspireerivat (hm!) moeloba.

Olles neil põhjustel korduvalt peatunud, vaatleme nüüd kliimaga seotud nn rohepööret. Et 21. sajandil tuleks säästvalt maailmas elada, on enamusele selge. Aga kuidas? Selleks on vaja mõtlemisvõimet.

Just linnalik elulaad on Eestis kogu rohepöörde pööranud maaelu vastu, mil juba tagajärjed. Meenutagem – metsad tuleb rahule jätta, loomakasvatust vähendada (lehmad-sead toodavad ju CO2!), haritud põllul ei seo muld CO2, turbatööstus on paha ja muidugi – kogu põlevkivi kaevandamine tuleks lõpetada. Kui tahetakse sulgeda juba üle 300 miljoni euro maksnud põlevkiviõli tehas, siis ongi tunne, et eladki lollide maal. Ja fosforiiti ei tohtivat ka toota – oleme nagu koer, kes heinasaadu otsas nälgib. Loodus ISE on pannud elusorganismid tootma CO2 – tema teab. Kui arvame, et pisikene Eesti võib päästa maailma, siis peame eestlased koos oma loomadega hävitama, kuid mõelgem lõpuni – see ei muudaks maailmas mitte midagi.

Kuna arenenud Euroopa Liit annab alla 10% maailma CO2-st, muu maailm siis 90%. Eesti osa on nagu hiirepoja kusemine ookeani (kordan seda lõputult). Või meenutagem neid metsatulekahjusid Siberis, Austraalias ja mujal, mis igal suvel nädalate kaupa lõõmavad, ning suurte kütusehoidlate põlemist. Või paugutamine Ukrainas ja Gazas, mis tahetakse tuua ka Nursipallu. Loosungitega rohepöörajad meil (üks linnamees ütles, et siin liikuvat lausa rahad…) peaksid minema hoopis Venemaale, Indiasse, Hiina või ka USA-sse jne, kus tööpõld eriti lai. Väike Eesti ei päästa maailmas midagi, hukutab enda! Just täna (21. nov.) pärastlõunal on Eestis elektri kWh lõpphind ca üks euro! Kuidas nii edasi elada ja toota?

Kuid just siin, ühes EL väiksemas riigis, loodi kliimaministeerium. Hakkasin lugema töötajate arvu selles ministeeriumis, aga pärast 60-t läksin sassi, isegi välisõhu osakonnas töötab neil 5 inimest. Mõned poliitikud on väitnud, et seda kõike nõuab Euroopa Liit. Mäletan, et rahvahääletusel me astusime siiski Euroopa ühtsesse majandusliitu, aga nüüd esitatakse meile juriidilisi, poliitilisi, kliima- ja muid nõudmisi. Uurijad on väitnud, et me oma poliitikute nõusolekul. Mis saab? Hakakem elama vaid säästvalt ja teaduspõhiselt – NORMAALSELT!

Peep Leppik, üks vananev teadlasest maakoolmeister