21.11.2023
Leo Kunnas
Püüan oma sõnavõtus omalt poolt analüüsida seda olukorda, mis meil on, samas liikuda mingi vastuse suunas. Loomulikult praegusele olukorrale iga erakonna ja ka iga inimese, iga Riigikogu liikme hinnang võib väga kardinaalselt erineda. Seepärast meil võib olla raske leida ühist kokkupuutepunkti.
Ma püüan analüüsida kõigepealt seda, mis kevadel ja suvel aset leidis, et miks me oleme siia välja jõudnud, kus me oleme. Ma määratleks seda nii, et kunagi varem Eesti ajaloos ei ole ükski valitsus saavutanud niivõrd lühikese ajaga niivõrd suurt võitu. Ehk siis valitsus, mis oli seadnud oma põhieesmärgid, nii maailmavaatelised kui ka rahanduslikud, sisuliselt saavutas kiirmeetodil kolme kuuga. Kahtlemata sellise tulemuse nimi on võit. Aga võite võib olla mitmesuguseid. Ajaloost on meile hästi teada selline termin nagu Pyrrhose võit. Makedoonia kuningas Pyrrhos mainis mõningate võitude kohta, mis ta saavutas, et veel paar sellist võitu ja ma olen kadunud.
Loomulikult konfliktis on alati kaks või rohkem osapoolt. Siin meid on kuus erakonda – seega meil on vähemalt kuus osapoolt selles konfliktis. Igaühe vaade sellele konfliktile on erinev. Aga siiski me peaks analüüsima seda, mis täpselt aset leidis. See on oluline, nii nagu näiteks sõjaajaloos analüüsitakse, et millest mingi konflikt või sõda pihta hakkas.
Selle konflikti algus läheb ikkagi varakevadesse, kui Vabariigi Valitsus tuli välja suurperede toetuse vähendamisega, milles viis erakonda, kes olid eelmises koosseisus, olid saavutanud konsensuse. Seda võib lugeda konflikti algusmomendiks. Obstruktsioon oli reaktsioon sellele. See oli seaduslike vahenditega tehtav obstruktsioon. Tuletan veel meelde, et opositsioon ei ole kordagi Riigikogus obstruktsioonide käigus seadust rikkunud. Kõik, mis on tehtud, on tehtud töö- ja kodukorra ja ammugi põhiseaduse piires. Kunagi ei ole mindud sellest välja või kõrvale.
Kuidas see konflikt eskaleerus? Loomulikult – abieluküsimus. Võib-olla koalitsioon käsitleb seda teemat lõpetatuna, aga loomulikult see ei ole nii. See on üks kahest tuumikväärtusest, tänu millele EKRE üldse tekkis, mille ümber koonduti ja tänu millele valijad, ka need, kes nägid abielu traditsioonilisena, sinna taha tulid. See on põhimõtteline väärtusküsimus. Loomulikult, kui tekib konflikt väga põhimõttelistes väärtusküsimustes, siis on osapooled valmis rakendama maksimaalseid jõupingutusi selles konfliktis, mis on ka antud juhul aset leidnud. See probleem ei ole minevikku vajunud.
EKRE pakkus välja absoluutselt demokraatliku, kõigile vastuvõetava ja auväärse lahenduse – paneme selle küsimuse rahvahääletusele. Las rahvas otsustab, see osapool, kes kaotab, saab leppida selle kaotusega. Aga see ettepanek ei olnud vastuvõetav ja see konflikt eskaleerus edasi. Praegu me olemegi siin. Kaua see kestab? Kellelgi ei ole siin vastust, sest ka seesama teine konflikti osapool on pandud olukorda, kus tal ei ole võimalik taganeda (antud juhul Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), sest muidu me oleksime kasutud, petaks oma valijate usaldust ja meie eksistentsil puuduks igasugune õigustus ja mõte, kuna üks nendest tuumikväärtustest, mille ümber see erakond üldse tekkis, lakkaks olemast. Loomulikult ei ole midagi sellist võimalik Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal teha. Seepärast see konflikt ongi selline pikk ja põhimõtteline, mitte möödaminev nähtus.
Mul ei ole teile välja pakkuda mingit head lahendust. Ilmselt see konflikti lahendamine on väljunud meie võimaluste piirest ehk Riigikogu juhatus ega vanematekogu ei suuda enam mingit konstruktiivset lahendust leida. Tõenäoliselt meil tuleb pöörduda härra presidendi poole ehk suudaks tema vahendada või modereerida siin mingit lahendust, et see vastasseis saaks lõppeda.
Leo Kunnase (EKRE) kõne tänasel Riigikogu istungil