25.11.2023
Ida-Virumaal on raske kliimahüsteeriat ellu viia.
Juba mõnda aega kirjutatakse ajakirjanduses sellest, et ettevõtjad ei ole eriti aktiivselt kasutanud nn üleminekufondi Ida-Virumaale suunatud rahastust. Üks põhjustest võib olla selles, et sihtgrupp ei oska või ei taha kasutada eurosid, millel on küljes kliimasilt.
Lihtsamalt öeldes on see rahastus mõeldud selleks, et põlevkivienergeetika sulgedes anda inimestele võimalus millegi muuga alustada. Ida-Virumaal pole see kerge: näiteks on kogu tööturg seal energeetikapõhine, pole teada, kas alternatiivid (näiteks turism) üldse hakkavad sellises tööstuspiirkonnas toimima ning ilmselt ei olda valmis ka minema üle ääretult kliimahüsteerilisse majanduskeskkonda. Tõenäoliselt on suhteliselt kehva keskkonnaseisundiga maakonnas raskem ka kliimanõudeid täita.
Üks kommentaator kirjutab selle kohta tabava võrdluse: “Inimene on eluaeg kartulit kasvatanud ja nüüd kästakse see tal lõpetada, surutakse pihku rahanuts ja öeldakse, et nüüd hakkad arahhiisipähkleid kasvatama!”
Lisaks on oluline ehk seegi, et Ida-Virumaa on valdavalt venekeelne ja see kogukond on Lääne “uusväärtuste” osas skeptilisem – kuigi Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart edendab pealinnas kliimahüsteerikute lollusi venelasliku lojaalsusega, näiteks talviste jalgrattateede osas.
Eelmise nädalal ilmus uudis, mis näitab, et kliimahüsteeriline valitsus on tõesti hädas, sest seda rahastust ei taheta.
BNS: “Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega tahetakse laiendada kolme õiglase ülemineku fondist rahastatava Ida-Viru ettevõtluse toetusmeetme sihtgruppi ja toetatavaid tegevusi ning leevendada tingimusi taotlemisele, et võimaldada suuremat taotluste hulka ning investeeringute mahu kasvu Ida-Virumaal.
“Muutmise vajadus tulenes taotlemisprotsessi käigus ilmnenud kitsaskohtadest ning riigiabireeglite muutustest. Ida-Virumaale tehtavate investeeringute hulk ja maht ei ole olnud tasemel, mida määruste ettevalmistamise käigus oodati, mistõttu algselt kavandatud kitsendused investeeringute suunamiseks on osutunud liiga piiravaks,” nenditakse eelnõu seletuskirjas.
Lähenemist valdkondadele on seletuskirja järgi põhjalikult muudetud, minnes üle kitsalt piiritletud valdkondadelt laiapõhjalisemale lähenemisele, kus eraldi on esile toodud välistatud valdkonnad. Uus lähenemine peaks võimaldama paindlikumat lähenemist taotluste menetlusel ja eeldatavalt aitab meelitada piirkonna majandust mitmekesistavaid ettevõtjaid.
“Oluline on esile tuua, et projektide hindamiskriteeriumitesse varasemaga võrreldes leevendusi kavandatud ei ole, seega toetatavate projektide kvaliteedi osas langust oodata ei ole,” toonitatakse. Kõik projektid peavad endiselt igal juhul olema kooskõlas põhimõttega “ei kahjusta oluliselt” ja investeeringute puhul peab olema tagatud kliimakindlus.” (BNS-UU)