30.11.2023
Raha
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis 3,9 protsenti ning jooksevhindades moodustas SKP 9,4 miljardit eurot, teatas statistikaamet. Jooksevhindades suurenes SKP kolmandas kvartalis 1,2 protsenti.
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp nentis, et kuigi hinnatõus aeglustub jätkuvalt, ei ole majandus sellele vaatamata hoogu juurde saanud. „Kui teises kvartalis näitas majandus veidi elavnemise märke, siis kolmandas kvartalis kiirenes langus varasemate perioodide tasemele. Langus jätkus nii lisandväärtuses kui ka maksulaekumises,“ tõdes Müürsepp.
Mittefinantsettevõtete lisandväärtus langes 5,1 protsenti ja finantsettevõtete lisandväärtus 6,5%. Vastupidisel kursil jätkas valitsemissektor, kui sealne lisandväärtus suurenes 3,6 protsenti. Kõige hoogsamalt edenes mittetulundussektor, mille lisandväärtus suurenes koguni 6,5 protsenti.
Tegevusalade lõikes sarnanes majanduse olukord teisele kvartalile. Selgelt tugevaima positiivse panusega majandusse oli kinnisvaraalane tegevus. Eelmise kvartali hea käekäik jätkus ka kaubanduses. Tuntava positiivse panusega olid veel põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse ning energeetika tegevusalad.
Statistikaameti esindaja selgitas, et kolmandas kvartalis oli suurimaks majanduse pidurdajaks veondus ja laondus, kus olukord halvenes veelgi raskuste tõttu väliskaubanduses. „Peaaegu sama nõrk on olukord ka töötlevas tööstuses. Lisaks tulid tuntavad negatiivsed panused ka infost ja sidest ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasest tegevusest. Mõlemad tegevusalad on sageli olnud Eesti majanduse mootoriteks. Selgelt kannatas lisandväärtus ka ehituses,“ ütles Müürsepp.
Eratarbimine kolmandas kvartalis veidi kosus, kui langus aeglustus 2,4 protsendi peale. Enim langesid inimeste kulutused muudele toodetele ja teenustele ning rõivastele ja jalatsitele. Olulisemalt langesid kulutused ka kodusisustusele ja -tarvetele, alkoholile ja tubakale ning vabale ajale ja kultuurile. Ainsana kasvasid kulutused eluasemele. Esimest korda pärast 2022. aasta esimest kvartalit langes ka valitsemissektori lõpptarbimine, vähenedes 0,6 protsenti.
Aastases võrdluses suurenesid investeeringud kolmandas kvartalis ligi 10 protsenti. Suurima mõjuga olid mittefinantsettevõtete investeeringud muudesse hoonetesse ja rajatistesse, mis kasvasid koguni 54,5 protsenti. Samas varaklassis suurenesid valitsemissektori investeeringud 17,1 protsenti. Suurima negatiivse mõjuga olid ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse -8,9 protsendiga ja transpordivahenditesse -16,2 protsendiga.
„Kui aasta esimeses pooles püsis netoeksport hoolimata rasketest oludest positiivne, siis kolmandas kvartalis importisime 136 miljoni euro jagu rohkem kui eksportisime. Põhjuseks on ekspordi kiirem langus -12,1 protsendiga võrreldes impordiga, mis kahanes 6 protsenti. Sellega on ekspordi osakaal Eesti SKP-st langenud 2020. aasta esimese kvartali tasemele,“ selgitas Müürsepp ja lisas, et süveneva kaupade ekspordi languse kõrval pöördus langusesse ka teenuste eksport. Langeva kaupade impordi kõrval pöördus kasvule teenuste import, mis suurendes koguni 6,2 protsenti. Negatiivse mõjuga olid väliskaubanduses nii elektrienergia ning arvutite ja elektriseadmete müük kui ka mitmesugused transporditeenused. Positiivselt panustasid väliskaubandusse reisijate raudteetransport ja arvutiteenused.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP vähenes võrreldes teise kvartaliga 1,3 protsenti ja võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 4 protsenti.
Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.
Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.
Allikas: BNS