06.12.2023
Mida kõike Euroopa Liidust peale ei suruta
BNS vahendab huvitavat uudist: “Eurobaromeeter: eurooplased peavad EL-i liikmesust oluliseks.” Kuigi toetus Euroopa Liidule on kahtlemata kõrge, tasub seda uudist pisut lahata, sest selles mängitakse arvude ja mõistetega.
72 protsenti Euroopa Liidu (EL) kodanikest leiab, et nende riik on EL-i liikmesusest kasu saanud – Eestis nõustub selle väitega 81 protsenti küsitletuist.
Siin jäetakse mulje, nagu oleks kasusaamise konstanteering ja toetus liikmelisusele sama. Paraku on uudises allpool lõik: “Uuring kinnitas ka seda, et EL-i maine kodanike silmis püsib stabiilne – 45 protsenti kodanikest peab liitu kuulumist positiivseks, 38 protsenti suhtub sellesse neutraalselt ja 16 protsenti negatiivselt.”
Üllatav on neutraalsete protsent, mis näitab, et paljudel on EL-ist ükskõik ja seda tõestab ka nende protsent, kes lubavad europarlamendi valimistest osa võtta – see on 57 protsenti.
Enam kui seitse vastajat kümnest usub, et EL-i liikmesus on nende riigile kasulik. Peamiste põhjustena nimetasid küsitletud EL-i panust rahu säilitamisse ja julgeoleku tugevdamisse 34 protsendiga ning liikmesriikide koostööd 34 protsenti. Eesti vastajad pidasid 38 protsenti esmatähtsaks EL-i rolli rahu ja julgeoleku tagamisel ning uute töövõimaluste loomisel.
Kui seda infot lahata, siis selgub paraku, et nii EL-i rahupüüdlust kui ka koostööd hindab ainult kolmandik küsitletutest.
Märkimisväärne on see, et tervelt 70 protsenti EL-i kodanikest saab aru, et liidu otsused ja tegevus mõjutavad nende igapäevaelu. Mida see lause meile teada annab? Mõjutada saab nii positiivselt kui negatiivselt.
Küsitletute hinnangul peaks EL keskenduma ennekõike võitlusele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu 36 protsendiga ning rahvatervisele 34 protsendi arvates. Järgnevad 29 protsendiga kliimamuutuste pidurdamine ning majanduse toetamine ja uute töökohtade loomine. Märgatavalt on kasvanud ka nende vastajate hulk, kes leiavad, et EL peab tõsiselt tegutsema rände ja varjupaigapoliitika vallas – nii arvas 18 protsenti, kusjuures, aastane kasv on seitse protsendipunkti. Eesti küsitletud seavad 43 protsendiga esikohale majanduse toetamise ja töökohtade loomise, järgnevad 36 protsendiga rahvatervise kaitse ja 34 protsendiga julgeolek.
Kõik need protsendid on suhteliselt väikesed – kui näiteks kliimamuutuste pidurdamist peab oluliseks 29 protsenti, siis on see EL-i piires väike suurus. See, et rände piiramist EL-i poolt peab oluliseks vaid 18 protsenti küsitletutest, võib tähendada ka seda, et kas ei usuta, et EL seda suudab või peetakse seda liikmesriikide pärusmaaks.
Märkimisväärne on see, et peaaegu kolmveerand küsitletutest leiab olukorra EL-is halvenevat. Uuring kinnitab ka seda, et paljude eurooplaste majanduslik olukord on endiselt keeruline ja ebakindel, ehkki pilt on viimase kuue kuu jooksul pisut paranenud. 73 protsenti vastajatest arvab, et nende elatustase järgmisel aastal langeb ning enam kui kolmandikul ehk 37 protsenti on mõnikord või sagedasti raskusi arvete tasumisega.
Lähenevate Euroopa Parlamendi valimiste eel soovib enam kui pool küsitletuist ehk 53 protsenti, et Euroopa Parlament mängiks liidu tegevuses olulisemat rolli. Samuti kinnitas 57 protsenti vastanuist, et nad on eelseisvatest Euroopa Parlamendi valimistest huvitatud ning 68% arvas, et kui Euroopa Parlamendi valimised toimuksid nädala pärast, siis läheksid nad tõenäoliselt hääletama. Seda on üheksa protsendipunkti rohkem kui 2018. aasta sügisel, mil valimisteni oli samuti pisut üle poole aasta.
Kui inimesed arvavad, et Euroopa Parlament peaks mängima olulisemat rolli, siis võib seda võtta samuti mitmeti: kas arvatakse, et praegu on see suhteliselt tähtsusetu; võib-olla arvatakse, et mittevalitaval Euroopa Komisjonil võiks olla vähem ja parlamendil rohkem võimu; parlamendilt võidakse rohkem oodata liikmesriikide toetamist jne.
Sellistes küsitlustes oleneb väga palju küsimuse sisust. Kui küsitakse, et kas “nende riik on EL-i liikmesusest kasu saanud”, ei ole see siiski sama, mis “kas pooldate EL-i liikmeks olekut”. Samuti võivad inimesed väga kõrge protsendiga toetada EL-i liikmelisust, kuid ei pruugi samas pooltki nii kõrgelt toetada migrantide laialijaotamist või võimu suuremat delegeerimist Euroopa Komisjonile.
Sellist uuringut ei maksa võtta tingimata sellisena, nagu seda poliitiliselt serveeritakse.
Uued Uudised