See riigieelarve on halb – meid ootavad ees maksutõusud, käibemaksu tõus, tulumaksu tõus, aktsiisid, lõivud.
Me just esmaspäeval arutasime siinsamas saalis pikalt ka teekasutusmaksude tõusu autovedajatele, mis toob kaasa kaudse hinnatõusu absoluutselt igas valdkonnas, mis on vähegi seotud logistikaga. Inimesed, te ju saate aru, te teate, kuidas jõuavad meie toidu- ja esmatarbekaubad kauplustesse ja sealt edasi meieni? No ikka mööda teid ja infrastruktuuri. Ja kui need teekasutusmaksud tõusevad, siis need maksud jõuavad ju kohe ka kõikidesse hindadesse. Me maksame selle kinni absoluutselt igas asjas, kui me läheme poodi ja midagi ostame.
Tundub tõesti, et peaminister, rahandusminister ja teised kõrged riigiametnikud elavad mingis teises maailmas, millel reaalse eluga väga palju puutumust ei ole. Peaminister meil teatavasti sahistab kontsakingi rahvusvahelistel punastel vaipadel ja parkettidel, võttes vastu auhindu, andes vastu lubadusi (ka rahalisi), aga kodus on asjad allakäiguteel.
Hinnatõusude poolest oleme tõepoolest Euroopas esirinnas, samuti majanduslangusega. Aga samal ajal Kaja Kallas tõstvat meie mainet välismaal.
Mis puutub sellesse väidetavalt heasse mainesse välismaal, mille nimel ta olla kõik need aastad tööd teinud sisepoliitilise lõhenemise ja riigi allakäigu hinnaga, siis tõsiasi on see, et eriti pärast idavedude skandaali, kus terve maailm sai teada, et Eesti peaminister, kes käib ringi ja nõuab kõigilt, nii teistelt riikidelt kui ettevõtjatelt, rangete sanktsioonide järgimist Venemaale, teeb suuri sõnu Ukraina toetamisest, annab samal ajal 372 000 eurot laenu oma abikaasa firmale. Firmale, millega aeti sanktsioonidest hoolimata edasi äri Venemaa suunal poolteist aastat, teenides selle pealt perekonnale umbes 1,3 miljonit. Lisaks kopsakas intress laenude teenimisest, mille suurust teadaolevalt pole isegi veel avaldatudki.
Ühesõnaga, pärast kõike seda on ta tegelikkuses välispoliitiline kehand, keda küll ametikohana arvestatakse, võetakse veel viisakalt vastu, kuid tegelikkuses on ta paigutatud rahvusvahelise skeene viimastesse ridadesse, kust üle suurte ja pikkade meeste peade ei näe isegi esimeses reas seisvat batka Lukašenkat! Selle tõsiseltvõetavuse kaotamise tulemus muuseas on ka see, et kuigi ta on kuulutanud, et ta teeb tööd selle nimel, et meie tubli riigi esindajad pääseksid ametitesse rahvusvahelistesse struktuuridesse, siis reaalsus on see, et tema persooni tegelikku mõju või mõjutust näitab asjaolu, et tema esitatud kandidaatidest, keda on neli, kelle promomiseks muuseas on kulutatud ka Eesti riigieelarvelisi vahendeid ja mitte vähe, nendest kandidaatidest juba kaks ei pääsenud soovitud ametipostidele. Nüüd on selgeks saanud, et ka riigi peaprokurör Andres Parmas, keda Kaja Kallas isiklikult soovitas Rahvusvahelise Kohtu struktuuridesse tööle ja keda Eesti 200 välisminister Margus Tsahkna oma ministeeriumiga üritas kõigi vahenditega sellesse ametisse suruda, ei saanud seda kohta.
See kõik näitab, et Kaja Kallast ei võeta kusagil tõsiselt, andku ta miljoneid globaalsesse rohefondi või lubagu Eesti nimel ükskõik mida või ükskõik kui palju. Ehk et tegelikult on asjad valitsusel käest ära nii sisepoliitiliselt kui ka rahvusvaheliselt.
Aga tuleme tagasi Eestisse. Just oli uudis, lugesin praegu, Eestis luuakse 400 ametnikuga uus riigiasutus, selle nimi saab olema Maa- ja Ruumiamet, lühendatult MaRu, mis hakkab korrastama kogu riigi maa- ja ruumivaldkonda. MaRu!
Tõesti-tõesti, sellise raiskamise juureks tahaks Eesti rahvale öelda, nagu ühelt tuntud plakatilt: varu enne maru. Sest kui sinult maa ja ruum läbi erinevate nügimiste, maksude, lõivude ära võetakse, siis jääb sulle see, mida oled isiklikult oma vähestest vahenditest veel suutnud kõrvale panna.
Lugesime meediast ka, et riigis käib tõeline pidu katku ajal. Ministeeriumide ametnikud saavad tuhandeid eurosid preemiat. Ja siis arutame siin riigieelarvet, mis on rahva poole kasin ja seotud suurte maksutõusudega. Samal ajal needsamad riigieelarve kokkupanijad ja rahvale läbi Riigikogu pealesurujad on, nagu näikse, eneste osas üliväga helded, maksavad endale suuri aastalõpupreemiaid. Ja peaminister lendab muu hulgas ilmselt ka neidsamu välismaiseid auhindu vastu võtma eralennukitega, millele läheb lõdvalt koos eurorahadega miljon. Miljonike siia, teine sinna ja sada viiskümmend tänna.
Raha läheb igale poole, aga tsiteerides klassikuid: rahvas, raibe, söögu heina!
Ja mis on nagu kõige huvitavam: viimasel ajal EKRE suunas armastavad kõik teised erakonnad eesotsas muidugi Reformierakonnaga üleolevalt muiata ja kõvera suuga põlglikult teatada, et meie olevat valitsemiskõlbmatud ja ebaküpsed.
Teate, hea uudis on see, et meie ei tahagi olla valitsemiskõlblikud ja küpsed selliseks valitsemiseks. Me ei taha olla kõlblikud ja küpsed, et valitseda sedamoodi, nagu valitsevad nemad, kes valitsevad praegu või soovivad seda edaspidi teha samamoodi.
Keegi ei peaks seda tahtma. Tegelikult on täiesti auasi olla mitte osa seltskonnast, kes valitseb Eestit nii, nagu seda praegu tehakse.
Lisaks on see valitsus läbinisti ja igas mõttes ebakompetentne, kahjurlik ja tema tegevus ei ole riikluse säilimise mõttes jätkusuutlik.
Helle-Moonika Helme, riigikogu EKRE fraktsiooni aseesimees