Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Soome kaitsepolitsei juht Antti Pelttari esineb vastuolulistes rollides

-
11.12.2023
Antti Pelttari (keskel) koos oma Norra ja Rootsi kolleegidega.
© Scanpix

Soome kaitsepolitsei (Supo) juht Antti Pelttari tekitab hämmeldust ja kahtlustusi oma kummastavate tegude ja avaldustega. Tema lähikond ja luurespetsialistid kahtlustavad, et Pelttari mängib nn topeltmängu, valmistudes Soome võimalikuks okupeerimiseks Venemaa poolt. Pelttari tegevus on vastuoluline, teenides mõnikord Lääne ja NATO ning mõnikord ka Venemaa huve. Kas *Tiitineni nimekiri on sellise isiku valduses, kes peaks ise selles nimekirjas olema ja kas see nimekiri on Pelttari jaoks tema enda puutumatuse garantii?

Pelttari on avalikult öelnud, et „Soomes elavad venelased ei ole sõjas süüdi“ ja „On oluline, et me ei tegeleks Soomes elavate venelaste ahistamise ega vihkamisega.“ Nad ei ole sõjas süüdi“. Kas need avaldused võivad olla kuidagi seotud asjaoluga, et Pelttari on aidanud kaasa Venemaa ärimeeste ja isegi KGB taustaga isikute elamislubade ja kodakondsuse taotluste suhtes positiivsete otsuste tegemisele?

Pelttari avaldused venelaste kohta on täielikus vastuolus tollase peaministri Sanna Marini ütlusega, mille kohaselt kõik venelased vastutavad Venemaa sissetungi eest Ukrainasse. Samuti on see vastuolus Soome rahvusringhäälingu ja Soome suurima ajalehe Helsingin Sanomat kriitilise suhtumisega Venemaasse ja venelastesse. Aeg-ajalt Pelttari küll siiski hoiatab Venemaa ohu eest, kuid teeb seda väga üldiselt ja ettevaatlikult, hoidudes igasugustest rünnakutest.

2020. aasta alguses otsiti siseministeeriumile kantslerit ning kandidaatideks olid Antti Pelttari, Kirsi Pimia ja Markku Hassinen, kes jõudsid valikumenetluse teise vooru. Selgelt kõige pädevam kandidaat oli Antti Pelttari, seda nii tema CV põhjal kui ka kandidaate tundvate kolleegide sõnul.

Pelttari kandidatuuri toetas oma artiklite ja seisukohtadega venemeelsete vaadetega MV-lehti. Seda võib pidada mõnevõrra omapäraseks toetusaktsiooniks ajalehelt, mida Pelttari juhitud kaitsepolitsei sisuliselt lausa taga kiusas, või kas Pelttari suutis taas kord oma vastaseid eksitada või mida see kõik siis üldse tähendas. Hiljem on MV-lehti suhtumine Pelttarisse muutunud.

Teabeallikas Supost räägib järgmist

Supo allika avaldused ei ole ära toodud sõna-sõnalt, sest sõnavalik võib paljastada allika isiku. Asja sisu ei ole aga muudetud ja väited on esitatud tervikuna. Tegemist on ühe kaitsepolitseis töötava isiku järelduste ja arusaamadega. Allikas on kaitsepolitseis märkimisväärsel positsioonil.

Allika sõnul on asjad, sündmused ja kontekstid tegelikult väga erinevad sellest, kuidas Supo neist avalikult teavitab ja aruannetes esitab. Pelttiri enda jutt on sageli üsna mõistatuslik või mitmetähenduslik, konfidentsiaalses vestluses ütles ta, et tegevusega soovitakse jäta mulje, et suund on Venemaa mõjutamisele oligarhide kaudu. Mida ta sellega silmas pidas, on ebaselge. Allika sõnul võib tegemist olla kasumliku äritehinguga, mille lubatavus peaks tulenema selle näilikult poliitilisest mõjust vaenlaseks peetava riigi suhtes. Samal ajal kindlustas Pelttari oma positsiooni võimalikuks olukorraks, kus Venemaa okupeerib Soome. Allikas lisab, et tema hinnangul on idee, et kirjeldatud skeemitamine läheks läbi olukorras, kus Venemaa Soome okupeerib, arusaamatult naiivne. Ka siin ilmneb jällegi Pelttari ainus nõrkus, ülbus, mis on pannud ta ette kujutama, et võib alati tegutseda nii, nagu ise tahab.

Soome kaitsepolitsei siseringi kuulunud isiku avaldusi toetavad aga päris paljud vaieldamatud faktid ja sündmused. Kõnealune teave saadi teabeallikalt seoses aruteluga, mille ainus teema oli Gennadi Timtšenko kodakondsusjuhtumi arutamine ja otsustamine.

Antti Pelttari seos Herman Simmi lähikonnaga

Herman Simm oli Eesti kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhataja, kes tabati 21.9.2008 spionaaži eest Venemaa kasuks ja mõisteti süüdi riigireetmises.

Antti Pelttari oli hästi teadlik Herman Simmi tabamisest, samuti juhtumi üksikasjadest ja sellega seotud isikutest. Simmi poolõde kolis hiljem Soome ja leidis tööd välismaalaste ametis, Supo allikas väidab, et Antti Pelttari oli ametniku tegevusest teadlik ja nõudis teistelt asjast teadlikelt sellest vaikimist. Pelttaril ei olnud vahetut kontakti ametnikuga ja ega ta vahetut kontakti soovinudki.

Vaatamata oma taustale palgati Simmi poolõde ilma kaitsepolitsei julgeolekukontrollita, mida võib taolise juhtumi puhul erandlikuks.

Gennadi Timtšenko kodakondsuse käsitlemine

TAUST Gennadi Timtšenko saabus Soome 1991. aastal, et asuda 1990. aastal asutatud Urals Finland Oy juhatuse liikmeks, samal ajal nimetati selle ettevõtte juhatusse ka 1988. aastal Rootsist välja saadetud Andrei Pannikov.

Säpo (Rootsi kaitsepolitseiamet) vastuluure juhi Tore Forsbergi sõnul oli Pannikov KGB ohvitser, ka Pannikov ise tunnistas 2008. aastal Wall Streeti Journalile antud intervjuus, et ta töötas endiselt KGB-s ka Urals Finland Oy asutamise ajal, hiljem ei olnud tal enama pistmist Urals Finland Oy-ga ja ta väitis end olevat hiljem KGBst lahkunud. Pannikov ütles ka, et Timtšenko ei ole spioon, see on tõenäoliselt tõsi, sest nii avalikul ja tuntud persoonil kui Timtšenko oleks võimatu tegutseda spioonina.

Soome kaitsepolitsei oli Timtšenko tegevust jälginud juba pikka aega ning 1994. aastal jälgiti ka Timtšenko ettevõttega seotud isikuid. Supo oli huvitatud ka Timtšenko ja Vladimir Putini ärisidemetest, kuid puuduvad tõendid oluliste ärisidemete või nende olemasolu kohta.

Kodakondsustaotluse menetlemine

Timtšenko kodakondsustaotluse läbivaatamise ajal 1999. aastal töötas Matti Saarelainen välismaalaste ameti juhataja, millisele ametikohale ta oli tulnud Soome kaitsepolitsei peainspektori ametikohalt, sellega seoses järgis ta isegi Supo poolt antud suulisi juhiseid. Praktikas tegutses Saarelainen küll ainult vastavalt juhistele ja seadustele, näiteks ei kehtinud sel ajal keeleoskuse nõuet, mistõttu keeleoskust ei nõutud. Seega ei ole väited ametialase süüteo kohta keeleoskuse küsimuses õiged. Ka muidu on täiesti põhjendamatuna asja tagantjärele arutamisel näha olnud püüd veeretada süü Saarelaineni kaela.

Kui seda küsimust hakati meedias arutama, tegi Antti Pelttari STT-le avalduse: „Matti Saarelaineni tegevus ei kujuta ohtu riiklikule julgeolekule.“ Selles avalduses asub Pelttari küll Saarelaineni poolele, kuid juhib siiski oskuslikult tähelepanu just Saarelainenile, mainides tema tegevust. Ehk siis jättes mulje, et ainult Saarelainen on asjaga tegelenud ja vastutab võimalike tagajärgede eest. Tegelikult aga Saarelainen ei osalenud üldse Timtšenko kodakondsuse taotluse läbivaatamisel ning tal ei olnud lubatudki selles osaleda.

Timtšenko kodakondsustaotluse käsitlemisel osales Herman Simmi poolõde, kelle suhtes varem esitatud altkäemaksukahtlustustele Matti Saarelainen ei reageerinud (see on seotud väitega, et Supo ja Pelttari nõudsid asjaga edasiminekut).

Timtšenko kodakondsusasja käsitlemisega seoses ei koostatud Pelttari väitel ühtegi dokumenti, kuid samas ta varjas dokumente, pannes neile tavasüsteemist erinevad nimed. Supo dokumendihaldussüsteemis selles küsimuses mingeid dokumente ei leidunud, seda on avalikult kinnitanud Supo teabehaldusjuht Mikko Eskola. Hiljem rääkis Pelttari, et küsimust käsitleti ainult suuliselt.

Eriti rangelt on salastatud migratsiooniameti (endine välismaalaste amet) dokumendid, mis käsitlevad „karistatuse puudumise nõuet“; konfidentsiaalseks tunnistamise otsustest ei nähtu isegi mitte dokumendi ametlikku nime ega selles käsitletavat küsimust. Järeldus karistatuse puudumise nõudega seotud dokumentide olemasolu kohta põhineb asjaolul, et taolises taotlusmenetluses on see nõutav.

Soome kaitsepolitsei väidab, et ta palus Saarelainenil, kes oli tol ajal välismaalaste ameti juht, eelnevalt teada anda, kui Timtšenko kodakondsuse taotlus tuleb läbivaatamisele. Sellise nõude kohta tõendeid ei ole, kuid on ilmne, et eesmärk on jällegi heita Saarelainenile varju ja muuta ta sellega kergemini kontrollitavaks. Lisaks esitas kaitsepolitsei, toetamaks muljet oma teadmatuse kohta, keskkriminaalpolitseile uurimistaotluse Saarelaineni väidetava hooletuse uurimiseks. Samas vaatamata Saarelainenile esitatud eelneva teavitamise nõudele (Timtšenko asjas) ei viinud Supo kodakondsust taotlenud Timtšenko suhtes kunagi läbi julgeolekukontrolli. Timtšenko sai kodakondsuse 1999. aastal.

USA ja Briti luureasutused imestasid avalikult kaitsepolitsei ja välismaalaste ameti tegevuse üle Timtšenkole kodakondsuse andmisel.

Kui siseministeerium hakkas uurima Supo tegevust Matti Saarelaineni juhtumi puhul, palus ta Supol esitada seda käsitlevad dokumendid ja Saarelainenit puudutavad otsused uurimisega hõlmatud perioodilt. Kuid kõik juhtumiga seotud memod olid kadunud ja Supo andis uurimiseks uuesti koostatud memod, s.o otse öeldes võltsingud.

Ei Saarelaineni ega Herman Simmi poolõe kohta ei viidud nende tööle asudes kunagi läbi mingit julgeolekukontrolli. See on ebatavaline, arvestades Simmi poolõe välismaa kodakondsust ja lähisugulust riigireetmises süüdi mõistetud spiooniga, julgeolekukontroll oleks tulnud läbi viia isegi siis, kui isik oli juba ametis, kui olukord seda nõuab.

Samuti tekitab kahtlusi Saarelaineni sagedane ja osaliselt edasi-tagasi kulgenud karjäär. 2004. aastal naasis Saarelainen kaitsepolitseisse, kui siseminister Kari Rajamäki ta välismaalaste ameti juhi kohalt vallandas. Aastal 2017 läks ta tööle hübriidohtude ennetamiskeskusse ning 2019. aastal naasis ta jälle kaitsepolitseisse.

Nende sündmuste ajal vastutas Supo tegevuse seaduslikkuse järelevalve eest siseministeeriumi riikliku julgeoleku üksus, mida juhtis Petri Knape. Õiguskantsleri asetäitja otsuse kohaselt tegutses Petri Knape huvide konflikti olukorras, kuna tema põhitöökohaks on Pelttari asetäitja Supos.

Korruptsioon või spionaaž

Nende sündmused põhjal võib kergesti tekkida mulje, et Pelttari tegeleb spionaažiga. Minu enda seisukoht on aga palju maalähedasem ja põhineb inimloomuse nõrkustel, taolistel juhtudel on põhjuseks tavaliselt raha, st küsimus on selles, kas Pelttarile maksti asjade teatavas suunas liikumise ja tulemuse eest, sai ju Timtšenko kasu ELi kodakondsusest, vältides selle kaitse all Venemaa-vastaseid sanktsioone.

Igaüks võib teha eeltoodud teabe põhjal oma järeldused sündmuste käigu ja motiivide kohta, mis viisid taolise kummalise olukorrani. Antti Pelttari on jätkuvalt Soome kaitsepolitsei peadirektor.

Peter Kreisler

Pärast artikli kirjutamist 2.7.2023 avaldati kohtuotsuse alusel Timtšenko kodakondsusasja dokumentide seast Toetuskiri, mis sisaldas peamiselt loetelu Timtšenko poolt heategevuslikel eesmärkidel tehtud annetuste kohta Soomes.

* Tiitineni nimekiri on dokument, mille Soome kaitsepolitsei sai 1990. aastal ja see sisaldab loetelu isikutest, keda kahtlustatakse teadlikus või teadmatus kokkupuutes Ida-Saksamaa julgeolekuteenistuse Stasiga. Nimekirjas on 18 nime ja see saab avalikuks aastal 2050, kuid teadlastel on olnud selle juurdepääs alates 2015. aastast.