11.12.2023
Märtin Muhu.
Kõik me teame, et liberaalidel on plaanis lisaks e-valimistele, teha ära ka m-valimised, ning ka seda, et neil on plaanis anda 16- ja 17-aastastele nii riigikogu kui ka europarlamendi valimise õigus. Viimast ma natuke rohkem avaksingi.
Eestis eksisteerib niisugune organisatsioon nagu Eesti Noorteühenduste Liit (ENL), kes 2015. aastal vedas eest Põhiseaduse muutmise protsessi, millega anti 16- ja 17-aastastele noortele KOV valimistel valimisõigus. Nüüd, 8 aastat hiljem on seesama ENL eesmärgiks võtnud, et valimisea alampiir peab ka Riigikogu valimistel olema 16 ja kandideerimisiga 18.
Sellega seoses organiseeris Noorteühenduste Liit 30. novembril arutelu, kuhu olid kokku kutsutud erinevad eksperdid ja spetsialistid, et koguda sisendit ja pakkuda võimalust aruteluks. Kohale kutsuti ka noor esindaja igast partei noortekogust sh. esindaja Sinisest Äratusest, kelleks siis olin mina.
Olgugi et tegu oli aruteluga, oli arutelust asi kaugel, ning üritus meenutas pigem nagu teatrit, et justkui toimuks arutelu ja diskussioon. Esiteks oli juba nende poolt see otsus ära tehtud, et valimisiga tuleb langetada. Teiseks, kuigi ametlikult oli igast parteist kutsutud kohale üks esindaja, olid tegelikult reformierakondlased seal suures ülekaalus. Ürituse mõlemad korraldajad olid ametlikult Reformierakonna liikmed, samuti olid poolte laudkondade juhid (kuna arutelu toimus laudkondades) ka Reformierakonnaga kuidagiviisi seotud inimesed. Mingisugust erapooletust ja neutraalsust, ainuüksi juba nende korraldajate poolt seal ei olnud.
Mis on nende agenda?
Kogu nende pika jutu saab ühte lausesse kokku võtta järgnevalt: noored on tänapäeval rohkem informeeritumad, teadlikumad ja tahavad riigivalitsemises sõna sekka öelda.
Tegelikult ei ole informeeritumad ja seda me näeme eesti keele riigieksamite pealt, kuidas kirjandite kirjutajad ei ole kursis sellega, mis ümberringi maailmas toimub.
2022. aastal (2023. aasta andmeid me veel ei tea) toodi välja, et kolme aasta jooksul on kirjutamisosa ehk kirjandite keskmine tulemus langenud üle kolme punkti. Hindajate tagasiside põhjal tuleb õigekeelsuse kõrval kõige suuremaid puudusi ette tekstide sisus, ei osata tuua näiteid või tuuakse selliseid näited, mis analüüsi ei toeta. Kirjandite keskmine tulemus oli 32,9 p 60-st (54,3%) ehk hindele kolm.
Kahjuks ei ole ma veel jõudnud süvitsi tutvuda värskete PISA tulemustega, kuid 2018. aasta PISA testi põhjal suutis vaid iga seitsmes noor eristada fakti arvamusest.
Kui me võtame ühe keskmise keskkooli lõpetaja (kes on 19 ja kellel juba on valimisõigus), ning kes suhteliselt väikse silmaringiga olles kirjutab kirjandi tõenäoliselt kolmele, ja siis võtame kõrvale 16- ja 17-aastase noore, kes peaks siis olema palju targem või vähemalt sama tark, et ta langetaks ratsionaalseid ja läbimõeldud otsuseid – igaüks saab aru, et see nii ei saa olla. Olen suhelnud kolme Pärnu gümnaasiumi eesti keele õpetajaga (kõik õpetavad erinevates koolides) ja nad ütlevad justkui ühest suust, et gümnasistide silmaring on ahtakene.
Teine tugev argument on, et noored tahavad riigielus kaasa lüüa. Tegelikult me näeme juba täna, et KOV valimistel nendele valimisõiguse andmine ei ole ennast õigustanud, sest noored paistavad ikka silma eriti madala valimisaktiivsusega. Viimatistel KOV valimistel 2021. aastal oli 16-17-aastaste valimisaktiivsus ca 40%, vanuses 18-24 35% ja alles alates 25. eluaastast hakkab see tõusma.
Uurisin ka seal kohapeal, kui palju valijaid me selle ea langetamisega juurde saame ja me saame umbes 29 000 valijat, sellest tuleb julgelt 60% kohe maha võtta, ning järgi jääb u 11 600 valijat ehk siis umbes Valga linnatäis rahvast. Mind ei pane küll keegi arvama, et noortele oleks juba 16-aastaselt vaja valimisõigus anda, ning kui ka vaadata erakondade reitinguid, siis kõige noorem vanusegrupp 18–24 paistab silma kui kõige ebastabiilsem vanusegrupp, need graafikujooned on hullemad kui Ameerika mäed. Mida vanemaks sihtgrupp läheb, seda laugemaks ja stabiilsemaks need jooned muutuvad, loomulikult tuleb ette kõikumisi, aga mitte nii drastilisi – see räägib sellest, et ka veel 18–24-aastaselt ei ole paljud oma maailmavaadet kokku pannud.
Need olid nende kaks peamist seisukohta, millega liberaalid n-ö. võitlevad, kuid neil on ka mõned muud argumendid, näiteks, et kui noor käib tööl ja teenib taskuraha, aga valida ei saa, siis on see ebaõiglane, kuid samamoodi käivad ka kodakondsuseta venelased tööl, kuid ikka ei saa valida – see on lihtsalt paratamatus.
Mis puudutab veel ENL-i, siis on jäänud mulje, et tegu on lihtsalt mingisuguse liberaalseid noori koondava organisatsiooniga. Kahju, et nad võtavad endale õiguse rääkida kogu Eesti noorte eest, enamust noori tegelikult valimisea teema ei huvita, ning see, mida nemad väidavad, et justkui Eesti noored tahaks, on tegelikult liberaalsete, mitte Eesti noorte tahe.
Kogu eelnevat arvesse võttes on valimisõiguse andmine 16- ja 17-aastastele noortele põhjendamatu.
Märtin Muhu,
Sinise Äratuse juhatuse liige