Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik nentis esmaspäevasel Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, et lähiajal majanduses häid uudiseid oodata pole ning on võimalik, et 2024. aasta kokkuvõttes võib sisemajanduse koguprodukt jätkuvalt langeda.
“Laias laastus võib öelda, et ega siin liiga palju rõõmustavaid uudiseid pole,” tõdes Kaasik. Äsja statistikaameti poolt avaldatud kolmanda kvartali majanduslanguse hinnang, mis oli sügavam kui statistikaameti varasemad prognoosid, viitab Kaasiku sõnul võimalusele, et majanduse taastumise protsess lükkub varem oodatud 2024. aasta algusest kaugemasse tulevikku.
“Väga ei üllataks, kui ka järgmine aasta veel me tegelikult ei näe majanduskasvu. Aastasiseselt ilmselt hakkame nägema, aga aasta kokkuvõttes ka järgmine aasta võib tulla kehvem oodatust. Kui varasemalt me ootasime natuke üle nulli, siis võib tähendada ka seda, et meil võib majandus järgmine aasta ka olla languses,” rääkis keskpanga asepresident.
Oodatust halvemaks võib olukord kujuneda ka tööturul – varasemalt prognoosis Eesti Pank töötuse määraks ligikaudu 8 protsenti, kuid see võib osutuda suuremaks. Palgakasv siiski drastiliselt ei pidurdu, eelkõige kavandatud miinimumpalga tõusu tõttu. Samas võib kõrgem palgaootus survestada ettevõtteid enam koondama.
Ka töötukassa esimees Meelis Paavel nentis, et majandusprognoosid teevad murelikuks, muu hulgas on töötukassa enda eelarve põhiprognoosis lähtunud stsenaariumist, kus majandus 2024. aastal kasvab 2,7 protsenti ja riskistsenaariumis samuti ligikaudu 1 protsendi. (BNS)