13.12.2023
Nii arvavad mõned õpetajate streigi kohta.
Lugesin äsja ERR-st Rene Leineri üsna hävitavat kriitikat planeeritava streigi motiivide, põhjuste ja põhjenduste kohta. Laias laastus oli seal kokku võetud paljude kaaskodanike arusaam – pedagoogiraisk saab niigi prisket palka, puhkab alati suvel ja häbematult pikalt, mida ta vingub!
Ja see arusaam on nii vale ja moonutatud. Mõistan veel, kui mõni koolikauge kodanik selliselt mõtleb, kuid et seda jagab ka koolis töötav inimene – see mulle kohale ei jõua.
Jah, mul on priske puhkus magusal suveajal. Jah, väga paljud teenivad minust vähem ning tegelikkuses saan oma palgaga päris kenasti hakkama.
Miks ma siis kavatsen streikida? Sest ma EI TAHA MITTE MIDAGI ISEENDALE!
Töötan koolis viiendat aastat, olles 62-aastane. Mul puudub pedagoogi diplom. Läksin kooli direktori kutsel, kuna tema teine võimalus oli kustutada üks õppeaine tunniplaanist. Kõigi nende viie aasta jooksul on aktiivselt otsitud minu asemele kvalifitseeritud õpetajat. Absoluutselt tulemusteta!
Mul ei ole kasvavaid lapsi ega muid ülalpeetavaid, ei ole noore inimese sotsiaalseid vajadusi, kodu on ammu välja ostetud, kõik eluks vajalik on olemas. Olen rõõmuga valmis päeva pealt koolist lahkuma, kui leitakse vastav spetsialist. Olen selles valmisolekus juba viiendat aastat. Mitte miski ei anna lootust, et see lahkumispäev võiks koita.
Ja siit koorub minu põhjus streikimiseks.
Statistilise tõenäosuse järgi olen ma 20 aasta pärast surnud. Ja sama tõenäoliselt ma 10 aasta pärast lihtsalt ei suuda, ei jõua enam vähegi adekvaatselt laste ette astuda.
Mis saab siis? Mis saab 10-20 aasta pärast? Lugedes praegusi trende tööturul, üliõpilaste meelsuses, ülikooli astujate meelsuses, ei ole kõige väiksematki alust loota või uskuda, et minu „ärakukkumise“ korral leitakse asendaja.
Ma ei muretseks üldse, kui ma oleksin haruldane, kurioosne erand. Kuid minusuguseid on Eestimaa koolides palju, iga aastaga aina rohkem.
Töötasu tõstmist ja töötingimuste parandamist ei ole vaja MULLE. Seda on vaja selleks, et tänastel keskkooliõpilastel oleks veendumus ja kindlustunne – kui lähen õppima õpetajaks, ootab mind huvitav, vastutusrikas ja rahuldustpakkuv töö, mis võimaldab ka inimväärselt elada. Kui riik seda ei taga TÄNA, siis mitte eriti kauges tulevikus maetakse minuga samal ajal ka Eesti kvaliteetne haridussüsteem.
Kes pisutki viitsib mõtelda, peaks ju aru saama, et koolisüsteemil on arvestatav inerts. Kui täna luua pedagoogidele ideaalsed tingimused, siis ei muutu kuigi palju juba homme. Muutusi näeksime ehk 4-5 aasta pärast. Isegi kui kõik tänased magistrandid tuleksid sügisel kooli, ei saaks kõik puuduvad õpetajakohad täidetud. Samasugust suundumust oleks vaja järgmisel, ülejärgmisel, üle-ülejärgmisel jne aastal. Kuid see saab juhtuda AINULT siis, kui juba täna luuakse vajalikud tingimused ning kindlustunne nende tingimuste kestma jäämises.
Just SEDA ma soovin ja selle nõudmist toetan ka streigiga.
Kes on viitsinud lugeda õpetajate ametiühingu seisukohti, see pani tähele, et õpetajad oleksid rahul ka pea olematu palgatõusuga, kui riik garanteeriks pikaajalise kindla suundumuse õpetajate töötingimuste parandamiseks.
Meil tõesti ei ole vaja midagi juurde saada täna või homme. Absoluutne enamus tänastest õpetajatest toimetavad vähemalt jaanipäevani. Küsimus on selles, kui paljud meist tulevad septembris kooli tagasi. Ja kui paljudele lahkujatest leitakse asendajaks värsket verd. Ja mis eriti oluline – kui paljud noored alustavad sügisel pedagoogilisi õpinguid ülikoolis.
Me oleme täna sellises olukorras, sest kümne aasta eest ei tehtud midagi. Kui täna ka midagi ei tehta, siis oleme kümne aasta pärast põhjas.
2009. aastal oli üldhariduskoolide õpetajatest 10% vanuses alla 30. Vanuses 60+ oli 14%. Kümme aastat hiljem oli alla 30-neseid 9% ning üle 60-neseid 20%.
Märkate trendi? Noorte osakaal väheneb, vanade osakaal suureneb. Ja nii juba paarkümmend aastat, üha kiirenedes. Kas keegi TÕEPOOLEST vajab selgitamist, kuhu selline suundumus välja viib?
Ma ei taha suuremat palka. Ma ei taha paremaid töötingimusi. Aga ma tahan, et minu lastelastelastel oleks samuti kool ja õpetajad.
Ja seepärast ühinen ka streigiga. Mitte mingit muud võimalust mul olukorda mõjutada ei ole.
Priit Tali