19.12.2023
Arupidamise käigus tuli välja, et ega Eesti Pank suurt midagi otsusta ega tea.
Kui EKRE põhimureks on Eesti inimeste toimetulek, siis praegune ja juba ka eelmine Kaja Kallase juhitud valitsus on majanduse nii käest lasknud, et keskpanga prognoosi kohaselt tuleb majanduslangus oodatust veel hullem, lisaks suureneb tööpuudus ja maksutulu kasv võib märgatavalt aeglustuda. Samal ajal loobib valitsus raha vasakule ja paremale.
Eesti Pank langetas Eesti 2023. aasta majanduslangust 1,3 protsendipunkti võrra 3,5 protsendile võrreldes septembris prognoosituga. Kui septembris ootas keskpank, et tuleval aastal majandus kasvab, siis nüüd prognoosib Eesti pank 0,4-protsendilist langust ehk 1,8 protsendipunkti vähem kui septembris.
“Majanduse seis on kehvem kui me ise veel mõned kuud tagasi arvasime,” ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik majandusprognoosi tutvustaval pressikonverentsil. “See teeb ka inimeste elu-olu keerulisemaks.”
Lõppev aasta on Eesti Panga teatel osutunud Eesti majanduse jaoks arvatust raskemaks ning majanduslangus kestab varem oodatust kauem. Ettevõtete müügivõimalusi koduturul on piiranud inimeste ebakindlus tuleviku suhtes ja sellest põhjustatud kokkuhoid ning säästmise suurenemine.
Ebakindlad olud ja kõrgemad intressimäärad pole soosinud ka uute investeeringute lisandumist. Kokkuvõttes kahaneb Eesti majandus tänavu teist aastat järjest ning oodatav langus ulatub 3,5 protsendini.
Majanduslanguse mõju jõuab järjest tugevamalt tööturule. Seni on ettevõtted püüdnud vältida töökohtade vähendamist, mistõttu koguhõive on peaaegu kaks aastat väldanud majanduslangusest hoolimata püsinud läbi aegade kõrgeimal tasemel, märkis Eesti Pank.
Tööturu jahenemine kahandab Eesti Panga hinnangul palgakasvu. “Vähenenud tööjõunõudlus ning hinnakasvu aeglustumine avalduvad ka palgakasvu raugemises. 2024. aastal takistavad palkade täielikku kohanemist kasinamate majandusoludega juba sõlmitud kollektiivsed palgakokkulepped avalikus sektoris ja üleriigilise töötasu alammäära tõus 820 euroni,” märkis keskpank.