Kallid sõbrad, õnnelikke jõule!
Ma pole usklik inimene, aga ma olen osake Eestist ja seega meie eesti rahvusliku kristliku kultuuri suureks ja seejärel hallipäiseks saanud laps.
Mul pole teile midagi uut ja rabavalt põnevat öelda – olge ikka terved ja õnnelikud, oma õiglastele ja rahumeelsetele tavadele ustavad. Ärge vahetage oma väärikat vaoshoitud iseolemist võõra pealetükkiva elulaadi vastu.
Olete oma Eestit hoidnud, kaitsnud ja kauniks loonud. Olete oma vabadust väärt, olete andekas, töökas ja armastav rahvas. Usaldage ikka kidakeelseid omi, mitte sõnaohtraid võõraid. Hoidke oma lapsi, oma peret, oma kodu.
Mitte ühelgi võõral, kui tark ja heasoovlik ta ka ei oleks, ei ole Jumala poolt antud voli õpetada meid, kuidas me peaksime oma Eestis olema ja toimetama. Lugupidamist väärib kõigepealt see rahvas, kes oskab luua ja hoida, mitte aga laostada, rännata ja kurnata aina uusi alasid, nagu kolivad ühest kohast teise rändtirtsud, jättes enda järel tühermaid ja põlisasukate elutuid varjusid.
Meil on kõige ilusam maa ilma peal, meil on kõige õigemad mehed, kaunimad naised ja armsamad lapsed. Nii on ja mitte kellelgi ei ole õigust meiega sel teemal vaidlema hakata. Hoidkemgi seda maad meie lastele, sest seda ei tee meie eest mitte keegi teine.
Olgu meie jõulud valged-valged, talved külmad-külmad, ilmad väga-väga tuisused. Meie põhjamaine loodus on meie poolt.
Olge hoitud, terved ja uhked, kallid Põhjatuule Lapsed.
Ivan „Ivanhoe“ Makarov