Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kuluhüvitiste teema tõstatamine on alati seotud mitte õigluse, vaid poliitiliste rünnakutega

-
25.12.2023
Kui Riigikogu õiguskomisjoni eesotsas on sahkerdaja, siis pole imestada, kui asjad untsus on. Pilt on illustratiivne.
© Uued Uudised

Jõulude eel kirjutas ERR sellest, kuidas kuluhüvitiste teema on avalikkuse eest kadunud, kuid teeb ideoloogilisele kambale omaselt sellest valejäreldusi.

„Ajakirjanduse paljastuste peale alanud arutelu, kas ja kuidas korraldada ümber riigikogu kuluhüvitisi, sumbus taas kiiresti. Pärast oktoobrit pole Toompeal sellest enam räägitud,“ kirjutab ringhääling.

Enamik erakondi avaldas ka oktoobris arvamust, et kuluhüvitiste süsteemi võiks moel või teisel muuta, kuid ERR nendib, et tegelikult ei tundu keegi sellest huvituvat.

ERR ei vaatle varianti, et see teema võeti üles vaid selleks, et EKRE-t rünnata. Kuigi kuluhüvitiste väidetavaid väärkasutajaid on igas erakonnas, algatati krimiasjad ainult rahvuskonservatiivide Kalle Grünthali ja Kert Kingo vastu – kuigi tavaliselt on Riigikogu Kantselei lihtsalt valesti kasutatud raha tagasi küsinud.

Huvi kuluhüvitiste teema vastu kadus kohe, kui Kalle Grünthal lahkus EKRE-st ja jäi Riigikogus „aknaaluseks“ – teemast polnud lihtsalt enam midagi lüpsta. Kert Kingot on kogu aeg püütud kuskil patuoinaks teha ja tema küsimus „ei ületa uudisekünnist“. Nii ongi teema maas. Kuni järgmise rünnakuni.

Sama skeem oli käigus ka enne valimisi, mil EKRE-t rünnati nn Prigožini teemaga. Kuigi rünnaku absurdsus paljastus üsna ruttu ja mingeid tõendeid polnud kusagilt võtta, hoidis Delfi Meedia teemat Riigikogu valimisteni kindlalt ülal. Kui valimised olid läbi, kadus Delfil igasugune Prigožini-huvi EKRE kontekstis sootuks ära.

Kuluhüvitiste teema tõstatub ilmselt varsti jälle, kui algab europarlamendi valimiskampaania ning hakatakse vaatama, kuidas ja kustkohast EKRE-t demoniseerida saab.

Mitmed poliitikud on avaldanud arvamust, et ajakirjanikke ei tohiks lasta kuluhüvitistes sorima ja sensatsiooni otsima, vaid väärkasutuse peaks üles otsima ja ära fikseerima Riigikogu kantselei, kes siis annaks rikkumistest ka meediale teada. Ka krimiasjade algatamine peaks algama järelvalveorgani raportist, mitte meedia klikiloost.

Uued Uudised