Eesti Pank on avaldanud uue majandusprognoosi ja see on tekitanud minu jaoks mitu suurt küsimust. Kõigepealt – miks olid nii rahandusministeerium kui Eesti Pank sügisel, kui valitsus oma eelarvet kokku klopsis, nii jaburalt optimistlikud?
Oli ju täiesti selge, et need lillelised numbrid majanduskasvu, tööpuuduse, ekspordi, maksulaekumiste, inflatsiooni jm kohta on täielik fantaasia. Kas asi võis olla selles, et institutsionaalselt liberaalsed ja seega Kaja Kallase valitsust toetavad pank ja ministeerium murksisid arve ja näitasid, et majandusel läheb tegelikust paremini, nii sai valitsus planeerida suuremaid kulutusi ja näidata avalikkusele ning riigikogule väiksemat puudujääki?
Täpselt samad prognoosijad näitasid meie valitsuse ajal alati kõike mustemates toonides, kui olukord hiljem reaalselt kujunes. Eks ikka selleks, et näidata puudujääki suuremana ja maksulaekumisi, millega valimislubadusi saaks täita, väiksemana. Kes hästi meenutab, mäletab, et olen aastaid hurjutanud nii Eesti Panga kui rahandusministeeriumi prognoose poliitilise kallutatuse ja pika puuga mööda panemise eest. Muide, ka sel sügisel.
Teine, suurem küsimus on, mis nüüd peale hakata selle äsja riigikogust usaldusega läbi rammitud riigieelarvega? On ju ilmne, et kui majandus langeb 2,5–3 protsenti eelarves planeeritust rohkem, jääb eelarvesse laekumata väga suur summa maksuraha, mis on juba kuludena ära kinnitatud.
Pakun, et puudujääk suureneb kindlasti üle 500 miljoni euro, aga halvemal juhul pigem miljardi võrra. Seesama Eesti Panga prognoos, mis sügisel oli roosades toonides ja nüüd mustades toonides, ütleb, et riigi rahandust korda tegema asunud reformierakondlased suurendavad eelarvepuudujääki järgmisel aastal 3,4 protsendini SKTs ehk reipalt üle nende enda poolt pühaks peetavast euroala kõige-kõige lubatavamast 3-protsendisest miinusest. 2025. aastaks ennustab pank, et miinus on 4,5 protsenti. Vägev riigi rahanduse korda tegemine ikka küll.
Järgmiseks aastaks plaanitud miinus oli 1,2 miljardit eurot, aga see tuleb ilmselt tükk maad suurem. Kui me hoiatasime 2022. aastal, et energiahinna kriisi ei tohi lasta eelarve tasakaalu hoidmise loosungit hõisates isevooluteed minna, sest see toob hirmsa inflatsiooni, selle järel ekspordi kokku kukkumise ja inimeste ostujõu kadumise (sisetarbimine!).
Sellele järgneb tööpuuduse kasv ja maksulaekumiste järsk vähenemine, mis lõppkokkuvõttes toob kaasa eelarvepuudujäägi suurenemise ehk teeb täpselt vastupidi sellele, mida oma loosungiga ära sooviti hoida, siis ei kippunud seda arvama ei Eesti Pank ega enamik teisi „eksperte“.
Ja nüüd oleme juba kevadest saadik rääkinud, et maksude tõstmine, päris investeeringute ära jätmine ja asendamine „roheinvesteeringutega“ (mis tekitavad subsiidiumite näol kulusid juurde, vähendavad ettevõtete konkurentsivõimet ja eksporti ning inimeste ostujõudu) suurendab kõik kokku eelarvepuudujääki veelgi.
Selle asemel püüab rahandusminister Võrklaev meile tüüpilise reformierakondliku nahaalsusega puru silma ajada, andes teada, et teate, tegelikult me ei peagi seda 400-miljonist maksutõusu tegema, mis sügisel välja kuulutati, lihtsalt laename natuke rohkem.
Pange tähele, käibemaks, tulumaks, aktsiisid ja kõik lõivud ning trahvid tõusevad ikka. Samuti ei räägi Võrklaev automaksu ära jätmisest. Ta räägib selle veel välja nuputamata 400-miljonise tulupoole ära jätmisest, mille heaks valitsus kuulutas sügisel välja maksuideede korje. Tuleb välja, polnudki vaja!
Reformierakond on hoidnud kolm aastat peaministri ja rahandusministri ametit. Selle ajaga on Eesti riigivõlg kasvanud enam kui kahekordseks. See on umbes 9 miljardit, Kaja Kallase kolme valitsuse ajal on Eesti riigivõlg kasvanud 5,8 miljardit. Inflatsioon on olnud Euroopa suurimaid. Majanduslangus Euroopa pikim ja ühtlasi ka sügavaim. Inimeste ostujõu langus Euroopa suurim. Maksutõusud on olnud nii Eesti kui Euroopa võrdluses enneolematud.
Meil on peaminister ja valitsuspartei, mis on teinud kangekaelselt ja kõiki teisi sõimates majanduses, maksunduses ja eelarves kõiki asju täpselt vastupidi sellele, mida teha oleks tulnud. Nüüd on nad aga läbi kukkunud ka omaenda seatud eesmärkides ehk eelarve tasakaalu viimise plaanis. Nii peaminister Kaja Kallas kui rahandusminister Mart Võrklaev peaks häbi ja alanduse saatel kohe ametist lahkuma!
Martin Helme, EKRE esimees, endine rahandusminister