Riigipeal on raske ennast väljendada nii, et keegi ennast puudutatuna ei tunneks, ning paraku ei suutnud seda aastavahetuskõnes ka president Alar Karis.
BNS vahendab: “President tõdes, et poliitilised nääklemised ja ärapanemised tekitavad tüdimust, nõutust ja pahameelt. “Mitte ainult minus. See kõik pole nõnda, nagu soovime oma parlamenti või valitsuse ja seadusandja suhteid näha.”
Riigipea proovib ennast erapooletuna näidata, kuid on paraku ka ise supis sees. Nimelt saadeti üks tema poolt väljakuulutamata jäetud seadus muutmata kujul Riigikogust tagasi ja seda võimukoalitsiooni poolt. Kas presidendil on selgroogu, et mitte lasta endale pähe istuda? Sest kui jälgida, millise ülbe järjekindlusega seob valitsus oma eelnõud usaldamisega, ei saa Karis lasta ka täidesaatval võimul pikalt oma autoriteedi otsas tampida. Paraku on näha, et riigipea tantsib peamiselt võimuliidu pilli järgi.
“Ent samas oleme aegajalt kuulnud etteheiteid, et Eestil ei ole enam eesmärki. On ikka – lisaks meie keele ja kultuuri kestmisele olla riik, kus on hea ning turvaline elada. Riik, mis on oma inimeste jaoks. See nõuab tarkust valitsejatelt ja ka valijatelt,” ütles Karis.
Kas Eestil ikka on eesmärki peale lõpliku lahustumise Euroopa Liidus? Sest suveräänsust antakse üha enam ära ja möödunud aastalgi loovutati paljudes küsimustes iseotsustusõigus Brüsselile – kui oma riigis on vastuseis vaenukõneseadusele kui sõnavabaduse piiramisele tohutu suur, siis miks üritatakse see ikkagi läbi suruda põhjendusega, et EL nõuab? Miks me nõustusime Vahemere paadipõgenikke jagava rändeleppega, kui endil on sada tuhat ukraina põgenikku ja lõimimata venelased?
Eesti keel ja kultuur ei kesta praeguses Eestis eriti kaua, sest kahjuks ei näe ka president Alar Karis seda, kuidas noored eesti arstid lahkuvad Tallinna haiglatest, sest siin nõutakse neilt vene keele oskust, ja noored eestlased ei saa pealinnas tööd, sest neil pole vene keel suus – ja töö saamiseks peavad nad vastu tahtmist õppima agressorriigi keelt.
Eesti riigis ei ole anno 2024 hea ning turvaline elada ja see riik ei ole praegu inimeste jaoks, sest just sel hetkel, kui Eesti läks uude aastasse, hakkasid kehtima tohutud maksutõusud kõrvuti kärbetega. Et see nii läks, on oma süü ka presidendil, kes pole kunagi võtnud jõulist seisukohta protsesside suhtes, mis teevad riiki ja rahvast vaesemaks.
Preisdendi sõnul ei tohi kedagi unustada. “Nagu minu seekordsel pühadekaardil, kus keegi ei jää kõrvale ega tunne end kasutuna ja kus tulevik on tänasest parem. Siit veel üks soov – palun, hoolime oma lähedastest ja iseendast. Ärme tee haiget teistele ega liiga enesele,” ütles Karis, soovides kõigile head uut aastat.
Presidendi pühadekaardilt on puudu üks ühiskonnagrupp – need on rahvusmeelsed eestlased, kes hoolivad Põhiseaduse preambulist, aga keda see riik peab “paremäärmuslasteks”.
Uued Uudised