Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

SUUR LUGU: Gaza sektoris pantvangis olnud noore neiu teekond vabadusse

-
01.01.2024
Illustratiivne pilt näitab hetke, mil Hamas annab osa pantvangidest üle Punasele Ristile.
© Scanpix

The Times of Israel vahendab Gaza sektoris pantvangis olnud 21-aastane Mia Chemi lugu, kes tegi vangistuses olles läbi põrgu.

Schemi tulistati kätte ning võeti pantvangi muusikafestivalilt, kui tuhanded Hamasi terroristid tungisid Lõuna-Iisraeli, tappes üle 1200 inimese ja võttes endaga Gazasse kaasa umbes 240 inimest.

Ta vabastati 30. novembril pärast 54-päevast vangistust, peale mida taasühines ta oma pere ja lähedastega ning pääses oma vigastatud käega keerulisele operatsioonile. Tema perekonna sõnul oli tal kaheksanädalase trauma ja unepuuduse tõttu tekkinud epilepsia.

“Minu jaoks on oluline paljastada Gazas elavate inimeste tegelik olukord, kes nad tegelikult on ja mida ma seal läbi elasin,” rääkis ta Kanal 13 uudistele. “Kogesin põrgut. Kõik seal on terroristid… pole olemas süütuid tsiviilisikuid, mitte ühtki,” ütles ta.

Schem kirjeldas oma röövimise esimesi hetki 7. oktoobril. Ta ütles, et kui raketid algasid, põgenesid nad koos oma sõbraga autosse. Sõites karjus ta sõber, et tulistatakse. “Ma vajutasin gaasi, et proovida neist mööduda, kuid nad tulistasid rehvide pihta ja auto peatus.”

Seejärel rääkis Schem, et neist möödus relvastatud terroriste täis veoauto. “Üks Hamasi liige vaatas mulle otsa ja tulistas mulle väga-väga lähedalt käsivarde.” Pärast tabamust kätte oli ta põrandal, verega kaetud ja karjus, et oli kaotanud oma käe.

Schemi silme alt viidi tema sõber Elia Toledano selja taha seotud kätega Gazasse vangi. Sõbra surnukeha leiti selle kuu alguses ja toodi tagasi Iisraeli.

Schem ütles, et nägi, kuidas Hamasi terroristid tulistasid kõiki haavatuid, kes näisid veel elus olevat, seega üritas ta surnut mängida, kuid tema sõbra auto põles tema kõrval. Ta nägi meest, kes kõndis autode vahel ja arvas, et tegemist on iisraellasega, ning hakkas appi karjuma. Kuid tegemist oli Hamasi terroristiga, kes käskis tal püsti tõusta.

„Ta hakkas mu keha ülaosa puudutama ja ma hakkasin põlevate autode ja surnukehade keskel karjuma ning hullusin. Ja siis haaras keegi mul juustest kinni, tõmbas autosse ja sõidutas mind Gazasse,” rääkis ta. Ta ütles, et tundis end nagu loom loomaaias ja teda hoidis mõnda aega üks väikeste lastega pere, kes avas ukse tuppa, kus teda hoiti, lihtsalt selleks, et teda vahtida.

Teekond vangistusse

Schemi sõnul oli ta reisi ajal Gazasse poolteadvusel. „Ma ei saanud aru, mis toimub. Ma lihtsalt ütlesin endale, et ma ei taha surra.“

“Gazasse  jõudes tõmbasid nad mu juukseidpidi autost välja ja viskasid ühe haigla tagatuppa.” Seal võeti ta käsi, seoti see plastmassi külge ja nii oli ta kolm päeva, olles kindel et ta käsi amputeeritakse.

Kolme päeva pärast kästi tal riietuda hidžaabi ja ta viidi kirurgiatuppa, kus teda opereeriti ilma tuimestuseta. Ta ei näinud teda opereerinud isiku nägu, kuid see isik vaatas talle otsa ja ütles, et sa ei pääse eluga koju.

Päev pärast operatsiooni sunniti teda filmima propagandavideot, mille Hamas paar päeva hiljem avaldas. “Nad käskisid mul öelda, et nad hoolitsevad minu eest ja ravivad mind… Sa teed, mida sul kästakse. Sa kardad surra,” sõnas ta. See oli esimene video elusast pantvangist Gazas.

Schem rääkis, et vangistuses oleku ajal vahetas ta ise oma sidemeid, puhastas haavu ja tegi endale füsioteraapiat.

Seejärel viidi ta ühe pere koju. Hamasiga oli seotud kogu perekond, sealhulgas naine ja lapsed. „Hakkasin endale esitama küsimusi: miks ma olen ühe pere kodus? Miks siin lapsed on? Miks siin naine on?” ütles ta.

Teda hoiti toas ja talle öeldi, et ta ei tohi rääkida, ei tohi liikuda, ei tohi nutta ja teda ei tohi olla näha. „Seal on terrorist, kes jälgib sind ööpäevaringselt, kes vägistab sind oma silmadega… oma õela pilguga. Ma kartsin, et mind vägistatakse. See oli minu suurim hirm seal.”

Schemi sõnul ei käinud ta kogu vangistuse ajal duši all, ei saanud mingeid ravimeid, valuvaigisteid ega vahel ka süüa. Ta kartis, et igal momendil võib midagi äkitselt juhtuda ning vangistajad teevad temaga midagi.

Schem tundis seal ainult puhast vihkamist. „Süütuid kodanikke seal pole. Neid perekondi kontrollib Hamas. Nad on lapsed, kellele sünnist saati õpetatakse, et Iisrael on Palestiina ja õpetatakse vihkama juute.“

Schem ütles, et ta usub, et ainus põhjus, miks tema vangistaja teda ei vägistanud, on see, et tema naine ja lapsed olid kõrvaltoas. „Tema naine vihkas seda, et ta oli minuga kahekesi toas. Vihkas seda. Selle tõttu mängis naine minuga mänge.“

Perenaine tõi oma mehele süüa, kuid mitte Schemile. “Päev, kaks päeva, kolm päeva, ma ei söönud… Ta oli nii kohutav, tal olid kurjad silmad. Ta oli väga kuri naine.”

Ühel korral ütles perenaine, et ta hoiab oma pisaraid tagasi, kuid seejärel käskis mees tal vait olla ja ähvardas naist tunnelisse saatmisega.

Majas oli olnud ka televiisor ja ühel hetkel nägi Schem oma ema telekast ilmumas. “Ja ma nägin, et mu ema on tugev, ja ma ütlesin, et kes ma olen, et murduda?”

Schem ütles, et Iisraeli armee õhurünnakud Gazas toimusid tema kinnipidamiskoha lähedal, purustades aknad. Ta koges lööklaine šokki ega kuulnud kolm päeva.

Jätkuvalt lootis ta aga, et armee päästab ta ja vehkis võimaluse korral isegi oma eristuvate tätoveeringutega kätega vannitoa aknast välja. Kuid plahvatusi ta ei kartnud. “Need panid mind hästi tundma… et nad ei unustanud mind,” lisas ta.

Vangistaja oli olnud vihane, ärritunud, nuttis ja ütles talle, et tema kaks sõpra said Iisraeli õhurünnakutes surma. “Olin uudisega väga rahul, kuid käitusin kurvalt, lohutasin teda, mängisin mängu,“ sõnas Schem.

Schem ütles, et ta viidi hiljem ühest kodust teise – kiirabiga – ja ühel korral tegi ta isegi süüa neljale Hamasi terroristile, kes teda pantvangis hoidsid. „Ma panin nad mind nägema teises valguses. Et mind austada. Nad hindavad naisi, kes teevad süüa, kes koristavad.”

Teekond vabadusse

Neli või viis päeva enne vabastamist – nädalase vaherahu alguses – saadeti ta lahtise haavaga Hamasi tunnelitesse, kus ei olnud õhku ega toitu

Seal kohtus ta esimest korda pärast röövimist käputäie teiste Iisraeli pantvangidega. Ühest küljest oli tal neid nähes hea meel, kuid ta tundis, et mõned neist olid juba lootuse kaotanud ning oli raske jääda optimistlikuks.

Schemi sõnul tema vangistajad mõnitasid teda ja valetasid lubadustega, et ta vabastatakse homme. Järgmisel päeval öeldi talle, et ta jääb pantvangi veel paariks aastaks, et teda emotsionaalselt murda. „Ma ei uskunud, et mind vabastatakse, kuni selle ajani, kui ma istusin Iisraeli sõidukisse, kuni ületasin Iisraeli piiri”.

Veel vahetult enne, kui Schem Punasele Ristile üle anti, torgati talle kaamera näkku ning kästi öelda, et teda koheldi kenasti, et inimesed Gazas on toredad ja head.

Schem sõnul oli teiste pantvangide mahajätmine tema jaoks maailma raskeim asi. “Nad ütlesid mulle – Mia, palun, veendu, et nad meid ei unustaks ja ma vabandasin, et lahkun,” ütles ta.

Schem, kellel on Prantsusmaa ja Iisraeli topeltkodakondsus, oli üks 105 pantvangist, kes vabastati eelmisel kuul Katari-poolt sõlmitud ajutise relvarahu ajal. Arvatakse, et Hamasi vangistuses on veel 129 inimest, sealhulgas 23 surnukeha. Enne seda vabastati neli pantvangi ja ühe päästis armee.

Samuti on leitud 11 pantvangi surnukehad, sealhulgas kolm pantvangi, kelle Iisraeli armee ekslikult maha lasi. Hamas hoiab 2014. aastast saadik enda käes ka langenud Iisraeli armee sõdurite Oron Shauli ja Hadar Goldini surnukehasid, samuti kahe Iisraeli tsiviilisiku, Avera Mengistu ja Hisham al-Sayedi surnukehi, kes sisenesid Gazasse vastavalt 2014. ja 2015. aastal.