Arenguseire Keskuse raport maakoolide kohta näitab, et asutus tegeleb tühja-tähjaga

Arenguseire Keskuse kohta on varemgi öeldud, et see on üks neist toiduahela-asutustest, mille võiks vabalt sulgeda, ilma et sellest mingit kahju tõuseks. BNS-i poolt edastatud raport näib seda tõestavat.

Eesti maakoolide tulevik sõltub eelkõige kohalike avalike teenuste tervikvaatest ning õpetajakoolituse kättesaadavusest maapiirkondades, toob Arenguseire Keskus välja värskes lühiraportis.

“Kui me räägime maakoolidest, siis nende tulevikku kujundab enim see, kas väikese õpilaste arvuga koole või kooliastmeid edaspidi pigem suletakse või õnnestub kohalikel omavalitsustel ja riigil leida nende sulgemisele alternatiive. Näiteks loobuda pooltühjadest ja amortiseerunud koolimajadest energiatõhusate kogukonnamajade kasuks, kus ühe katuse all on lisaks koolile ka teisi kogukonnale olulisi teenuseid,” sõnas Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko.

Mis teenustest “energiatõhusates kogukonnamajades” Arenguseire Keskus räägib? Esiteks, kui Lääneranna vallavalitsusel ei jagu väidetavalt raha kooli jaoks, siis kust ta leiab raha “energiatõhusate” hoonete ehitamiseks?

Teiseks paneb Arenguseire Keskus mööda sellega, et vaatleb õpilaste arvu vähenemist maal eraldi protsessina, kuigi see on osa üldistest arengutest ehk paralleelselt maakoolide hättajäämisega kaovad maalt juba pikemat aega kõik teenused – kauplused, postkontorid, arstipunktid, raamatukogud jne. Neid teenuseid, mida nn kogukonnamajja viia, pole tavaliselt samuti enam olemas. Või kui nad veel on, siis nad suletakse nagunii, sest vanemate ja laste lahkudes jääb teenuste vajajaid väheks, pensionärid ja töötud pole erilised nende tarbijad.

Lisaks on maakoolide ahistamine Eestis juba riiklik poliitika, mida näitasid Metsküla kooli sulgemine ja teiste Lääneranna koolide kokkutõmbamine – haridusminister Kristina “Eestlastele jäägu pastlad ja kannel” Kallas ei teinud midagi kooli heaks ja kohalik omavalitsus astus kulukasse kohtusõtta oma rahva, ennekõike lastevanematega. Kui riik ei soosi maaelu, siis suletaksegi koole üha kiiremas tempos, nagu see toimub üle terve Eestis.

Asi aga läheb aina hullemaks: uuest aastast muutus ühistransport maal taas tasuliseks; kavandatav automaks ähvardab maainimesi suurte kuludega oma transpordi ülalpidamisel; käibe- ja teiste maksude tõus paneb surve alla väikese käibega maakauplused, ja nii edasi. Nn kogukonnamajad kuivavad samuti peagi kokku, sest teenindus läheb sama allakäiguteed.

Arenguseire Keskuse raport nõrk koht on see, et ta ei vaatle olukorda maal komplekssena – linnahärrad arvavad, et kui amortiseerunud ja pooltühjades koolides on lapsi väheks jäänud, siis pannakse sinna juurde väidetavalt olemasolev teenindussektor ja elu hakkab jälle õitsema.

Maaelu ei saa korda teha kosmeetiliste parandustega ja kui Arenguseire Keskus sellest aru ei saa, siis on nad koht, kust riik võiks kokku hoida.

Uued Uudised