Eesti kaupade ja teenuste hinnamuutust kajastav tarbijahinnaindeks kasvas 2023. aastal 2022. aasta keskmisega võrreldes veel 9,2 protsenti, mis on suurem kui näiteks Lätis ja Leedus. Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks olid toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnamuutused, teatas statistikaamet.
Toidukaupadest kallinesid enim suhkur (42,2 protsenti), kakao (29,9 protsenti), oliivõli (26,6 protsenti) ja kastmed (25,6 protsenti).
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles aastast hinnatõusu kommenteerides, et eelmise aasta teises pooles kujundas hindu poes juba oodatav käibemaksu tõus.
“Arvatavasti sellepärast on meie hinnatõus eelmise aasta teises pooles olnud kõrgem kui Lätis ja Leedus. Käesoleva aasta esimestel kuudel on jätkuvalt oodata väikest hinnatõusu käibemaksu järkjärgulise lisandumise tõttu hindadesse ning esimesest jaanuarist kadus ka tasuta maakondlik transport,” ütles Uusküla.
Teiselt poolt on majanduslangus toomas hindu allapoole, sest ostujõud on jätkuvalt väike ning reaalsed sissetulekud märksa madalamad oodatust, märkis Uusküla. “Tarbijate kindlus teha suuremaid plaane on jätkuvalt nõrk sest tööturu olukord on ebakindel ja muutuseid keskkonnas palju,” lisas ta.
“Vaadates tarbijahinnaindeksi sisse, siis viimase kolme kuuga on kõige enam kallinenud eluasemega seotud kulutused, tõustes 2,1 protsendi võrra ja mitmesuguste kaupade ja teenuste hinnad, mis on kasvanud 1,7 protsendi võrra. Järgnevad söömine väljas, mis kallinenud 0,8 protsendi võrra, tervishoid, mille hinnad on kasvanud 0,7 protsendi võrra ja majapidamisega seotud kulutuste hinnaindeks on kasvanud 0,6 protsendi võrra. Erinevate teenuste jätkuv kallinemine on ootuspärane, sest kaupade hinnatõus ületas teenuste hinnatõusu varasemast märgatavalt,” ütles Uusküla.
Allikas: ERR