Kunagi väideti, et “revolutsiooniline situatsioon” pidavat tekkima siis, kui ülemklassid enam ei saa ja alamklassid enam ei taha endist viisi elada. Pisut teistsuguses variandis on see tekkinud tänases Eestis.
Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmiva iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab koalitsioonierakondi kokku 34,3 protsenti ning opositsioonierakondi 61 protsenti vastajatest, vahendab BNS täna.
Samal ajal on Riigikogus pärast keskerakondlaste ülejooksu välja joonistunud hoopis vastupidine seis: koalitsioonil on sisuliselt kaks kolmandikku parlamendikohtadest ning opositsioonil ülejäänud kolmandiku jagu kohti.
Ilmselgelt ei peegelda praegu poliitikas toimuv enam reaalseid toetusi – võimukoalitsioon on justkui tugevnenud, aga samas pole ülejooksikud oma reeturlikkuseks valijatelt mandaati saanud, samuti ei antud mandaati maksutõusuteemat valimiskampaanias vältinud Reformierakonnale valimisjärgseteks hävituslikeks maksutõusudeks ning Eesti 200 kogus suure toetuse Johanna-Maria Lehtme kaudu, kelle korruptiivsus oli juba enne valimisi teada, kuid seda varjati, nagu ka Kaja Kallase Vene-äri.
Kaja Kallas väidab endiselt meedias, et tema ja Reformierakond olevat valimistel saanud võimsa toetuse, kuid tegu oli enneolematu pettusega, kus valijatel valetati suu ja silmad täis, tehes võimule saades just lubatule vastupidist. Valega saadud mandaat pole legitiimne ja nüüd tuleb erakorraliste valimistega tegelik erakondade ja maailmavaadete toetuse hetkeseis välja uurida.
Kuna Eesti poliitika on nüüd põhjalikult segi mikserdatud ja jõujooned valimiseelse ajaga võrreldes täielikult muutunud, pole enam võimalik teha nägu, nagu oleks kõik kõige paremas korras – aeg on valimisurnid välja tuua.
Uued Uudised