Eesti inimestel tuleb järgneva 12 aasta jooksul leida 2,5 miljardit eurot, et veevõrk korda teha. See teeb iga elaniku kohta ligi 160 eurot lisakulu aastas. Kuna Euroopast saadavate toetuste maht kuivab kokku, tuleb raha suuresti tarbijate taskust.
Ida-Virumaal toimunud veereformi tutvustaval päeval käisid läbi arvamused, nagu „ega veehind peagi taskukohane olema“ ja „las vaesed lähevad valda toetust küsima,“ kirjutab Postimees.
„Investeeringute vajadust suurendavad lähiaastail asulareoveedirektiivi muudatustest tulenevad karmistuvad keskkonnanõuded. Tõhustada tuleb lämmastiku väljapuhastamist reoveest, et pidurdada Läänemere eutrofeerumist. Suuremate reoveepuhastite reoveest tuleb hakata välja puhastama ka ravimijääke, mis on suureks ohuks vee-elustikule. Samuti peab roeveepuhastuse sektor nagu ka teised energiamahukad sektorid muutuma süsinikuneutraalseks. Selle kõige investeeringuvajaduseks on hinnatud hetkel umbes üks miljard eurot,“ rääkis ajalehele kliimaministeeriumi kommunikatsiooninõunik Agnes Aaslaid.
Merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand tõi välja, et tegelikult on senise veevõrgu korrashoidmiseks-arendamiseks tarvis lähiaastatel leida 1,5 miljardit, ligi üks miljard tuleb lisaks uutest ELi keskkonnanõuetest, näiteks kulub umbes 100 miljonit eurot neljanda astme puhastuseks mikrosaateainete väljavõtmiseks reoveest, mille rahastus direktiivi järgi ei tule veetariifist, vaid laiendatud tootjavastutuse kaudu kosmeetika- ja ravimisektorilt, märkis Aaslaid. Ehk siin võivad hinda tõsta omakorda ravimitootjad.
Allikas: Postimees
Loe lisaks:
https://majandus.postimees.ee/7937447/unusta-elekter-eestile-terendab-roogatu-vee-hind