Riigivalitsemine peaks lähtuma meie inimeste ja ettevõtete huvidest, paraku näitab praktika vastupidist, kirjutab Eesti üks edukamaid ettevõtjaid Oleg Gross Äripäevas.
„Mulle tundub, et lisaks objektiivsetele teguritele, nagu Ukraina sõda, Venemaa turu ärakukkumine, Põhjamaade turgude jäätumine ja intressimäärade tõus saeme oma ettevõtluse jalga siin Eesti Vabariigis ka vabatahtlikult ja välise surveta. Antud olukorras tuleks valitsusel maksimaalselt mõelda selle peale, kuidas oma ettevõtteid toetada, mitte karistada meid lisamaksudega,“ kirjutab ta.
„Kui Tallinn ja Harjumaa veel kuidagi suudavad vastu pidada, siis uskuge mind, ettevõtluse pidamine maapiirkonnas on aina rohkem vaadeldav kui väga kallis hobi. Vaadakem kas või infrastruktuuri olukorda maapiirkondades ja avaliku sektori ebaühtlast võimekust tagada kohapeal teenuseid. Karikatuurseks näiteks on hiljuti Kagu-Eestis tormidega seotud pikaajalised elektrikatkestused,“ kirjutab Lääne-Virumaa suurettevõtja.
Gross: „Antud olukorras on lausa müstiline valitsuse tendents tervitada kõiki Euroopast tulevaid initsiatiive ja keerata neile veel omalt poolt vinti juurde, hindamata sealjuures tervikmõjusid Eesti kontekstis. Näiteks on selline euroagarus nagu konkurentsirikkumiste eest ettenähtud nn haldustrahvid, mis riigi väitel tuleb vajadusest võtta üle eurodirektiiv.#
Gross meenutab aega, kui Eesti euroliiduga liitus ning päevakorras oli küsimus valitsuse määruse nr 444 rakendamisest, mis põhines euroõigusel. Toona olid löögi all eeskätt väiksemad toidupoed, mis kodudele tavaliselt kõige lähemal asuvad, ja eriti maapoed. Asi puudutas ka kooli- ja lasteaiasööklaid.
Määrus sätestas väga ranged nõuded toidu- ja veterinaarvaldkonnas ja nägi ette, et kõik toitu käitlevad ettevõtted ja asutused peavad vastama igale võimalikule kui tahes absurdsele “euronõudele”.
Loe lisaks: