Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Põlissoomlaste presidendikandidaat rääkis tõtt ja solvunud Soome peavoolumeedia asus pealetungile

-
18.01.2024
Jussi Halla-aho on Põlissoomlaste presidendikandidaat.
© FB

Soomes on presidendikandidaatide ajakava praegu, valimiste lähenedes, üsna tihe. Üks valimisväitlus või kandidaadiusutlus ajab teist taga.

Ajalehe Ilta-Sanomat 9. jaanuaril korraldatud kandidaadiusutlusel ütles Põlissoomlaste presidendikandidaat Jussi Halla-aho, et Soome rahvusringhäälingu Yle eelarvet tuleks tugevasti vähendada.

Helsingin Sanomat kajastab Halla-aho arvamusavaldust nii: „„Heldekäeline rahastamine ja avatud kulutuste mõttelaad viib mandumisele, korruptsioonile ning „sina mulle – mina sulle“ võrgustiku tekkimisele. Eriti kui kõige muu ja inimestele tähtsate teenuste arvelt kärbitakse, siis oleks põhjust ka Yle eriti rohket rahastust karmi käega kärpida,“ ütles Halla-aho.

Halla-aho väitel toetavad Põlissoomlased seda, et Soomes on riigi poolt rahastatav üldkasulik rahvusringhääling, mis toodab erapooletut informatsiooni. „Meie nägemus on, et Yle seda missiooni ei austa, vaid on ideoloogiliselt eriti tugevasti vasemale kaldu.“

Halla-aho arvates seda „kallutatust“ rahastuse vähendamisega ei paranda, kuna sama stiil jätkuks, ainult väiksema eelarve raamides. Ta leiab, et Yle peaks oma tegevust analüüsima, kuna kõik maksumaksjad ei jaga Yle toodangust kumavat vasakrohelist ideoloogiat.“

_______________________________

Kui otstarbekas on valimiskampaania ajal masside mõttemaailma kujundavat tiigrit sabast näpistada, seda oskab Jussi Halla-aho ise kahtlemata kõige paremini hinnata.

Ajakirjanikueetika reeglite järgi et tohi meediaväljaanded (vähemalt valimiskampaania ajal) võtta avalikku hoiakut ühe või teise kandidaadi poolt või vastu. Kuid on ka muid võimalusi. Tundub, et peavoolumeedia on avanud ägeda tule nende positsioonidele, kes „ei jaga Yle toodangust kumavat vasakrohelist ideoloogiat.“

14. jaanuaril avaldas Helsingin Sanomat intervjuu „Kõige ebameeldivamaid asju kliima soojenemisest ei öelda isegi välja, leiab Kerttu Kotakorpi“.

Kerttu Kotakorpi on Helsingi ülikooli lõpetanud meteoroloog, kes aastast 2008 töötab televisioonis ilmateadete lugejana. Tema maailmapilt on mürkroheline. Väljavõtteid Helsingin Sanomates avaldatust:

„Kotakorpi arvates on intellektuaalselt ebaaus öelda, et kliimamuutusele võib vastu seista väikeste muudatustega.

„Et pidurdada kliima soojenemist, peame me loobuma fossiilkütustest, millel energiatoodang ja ka liiklus suurelt osalt põhineb. Kogu süsteem tuleb põhjalikult ümber teha. Samuti toiduainete tootmine, mis põhjustab suurt õhusaastet. Need muudatused kujundavad möödapääsmatult ümber meie kõikide elu – kuid vaevalt et halvemas suunas.“

„Meie otsustajad räägivad, et tuleb kinni pidada Pariisi lepingust, mis tähendab soojenemise piiramist 1,5 kraadiga, kuid samas ei suudeta kuidagi fikseerida otsust fossiilkütustest loobumise kohta. See on ebaaus, kuna ilma selleta soojenemist peatada ei saa.“

Tänavu on merede soojenemises toimunud järsk tõus, mis senisest trendist selgesti erineb. Soojenemise äkiline kiirenemine on teadlasigi üllatanud.

Maailmast on teada näiteid, kus kliimaskeptikud on süüdistanud meteorolooge liialdamises või koguni ajupesus.

„Võib-olla on Soomes mõnikümmend aastat liiga kaua lastud denialistidel [eitajad ehk mitteuskujad] oma juttu ajada.“ Kotakorpi märgib, et dialoog on tähtis, kuid vahet tuleb teha õige teaduse ja marginaali vahel.

„Tänaseks on selgunud, et naftatootjad on maksnud suuri summasid uurimustulemuste hämardamise eest…““

Tuletan lugejale meelde, et just küsitletud meteoroloogi alma mater Helsingi ülikool andis mõni aeg tagasi audoktori tiitli Greta Thunbergile. Ja juhin tähelepanu, et neid roheäärmuslikke vaateid avaldab Helsingin Sanomat ilma mingi kahtluse või kriitikata, kiidab neile veel kaasagi. Selmet mainida, et uuemate mõõtmistulemuste järgi on jääkate Maa polaaraladel viimase paari aastaga tublisti lisandunud. Ja küsida, millistes meresoppides austatud meteoroloog oma kraadiklaase hoiab.

Aga rohepöördeskeptikutel oleks küsitletava meelest tulnud juba aastakümneid tagasi suu kinni toppida, seda kindlasti. Et nad õige teaduse võidukäiku ei segaks.

___________________________

Samal kuupäeval, 14.01. tutvustas Soome rahvusringhäälingu portaal Yle Uutiset Lahti tehnikaülikoolis valminud väitekirja, milles autor Ville Tikka uurib, mis juhtuks, kui kogu Soome autod muutuksid elektriautodeks.

Tavaline mõistlik inimene vaataks aknast välistermomeetrit, tõmbaks endale kampsuni tihedamalt ümber, loeks lehest uudiseid elektriautode kohta ja leiaks, et elu jääb sel juhul seisma, vähemalt kõva pakasega kindlasti.

Väitekirja tegija nii ei arva. Tema on välja arvutanud, et kogu Soome elektritarbimine kasvaks ainult 10%, ja sellega tuleks üleriiklik võrk toime küll. Kohalikke probleeme võib tekkida, kuna hoonestus on mõnel pool nii vana, et juhtmestik ei pea kasvavale koormusele vastu. Aga sellest saab üle, kui koormust aruka automaatika abil jagada. Probleem on võrreldav olukorraga, kus paljude saunade elektrikeriseid üheaegselt hakatakse kuumaks kütma.

Kõva pakasega võib, jah, raskusi tekkida. Lihtsalt külma ilmaga kulub autodes elektrit rohkem ja laadima peab ka vastavalt rohkem.

Selle loo põhisõnum pole muud kui üleskutse, et ostke aga usinasti elektriautosid, mingeid muresid ees ootamas ei ole!

________________________

Mina näen nendes lehelugudes raske rohekahurväe esimesi paugatusi reaktsioonina jumalatteotava üleskutse peale hakata ühe massimeedia sektori – rahvusringhäälingu rahastust kärpima. Oleksin väga imestunud, kui vastavasisulisi peagi ei lisanduks. Või ehk võetakse vahelduseks esile tähestikurahva teema? Või mõni pisarapigistamise lugu somaali naise lasterohkest perekonnast Soomes ja sellest, kuidas neid Soomele tingimata vaja on? Pealetung ühiskonna põhiväärtustele peab ju tulema igast ilmakaarest…

Paul Oja