Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Eestis käinud azovlased: Vene sõdurite nõrgim koht on arusaadava sõja eesmärgi puudumine

-
02.02.2024
Anti Poolamets ja azovlased

Riigikogu liige Anti Poolamets (EKRE) kohtus eile parlamendihoones Ukraina Azovi pataljoni ohvitseride Arseni Fedosiuki ja Illia Samoilenkoga, kes mõlemad on ajaloolase haridusega mehed nagu ka Poolamets ise.

Samoilenko asus vene agressoritega võitlusesse 2015. aastal, kui liitus 21-aastasena Azovi rügemendiga. 2016. aastal kaotas ta vasaku käe ja silma, ent võitles proteesi abil edasi, sealhulga 86 päeva Mariupoli kaitsmisel, kus langes vangi 20. mail 2022. Teda hoiti üksikkongis 120 päeva. Vabadusse pääses ta vangide vahetusega 2022. aasta lõpul.

Arseni läks rindele 2014. aastal. Azovis teenis ta viis aastat ning jõudis üksnes kolm kuud peale seda tsiviilelus olla, kui talle sai peale „Donbassi rahvavabariigi“ ametlikku tunnustamist Putini poolt 21. veebruaril selgeks, et sõja puhkemiseni on loetud päevad. Ta ostis kohe rongipileti ja jõudis Azovi baasi Mariupolis 23. veebruariks.

Ta kirjeldas vastase tegevust Mariupolis järgmiselt: „Jalaväge kasutati detektoritena. Praktiliselt ilma luureta näidati Vene sõdurite rühmale vallutatav maja ette. Esimeses laines hukkus 50 protsenti. Kui teises laines pääses majja väike grupp sõdureid, hakkasid samal ajal soomukid ja suurtükivägi inimdetektorite abiga kindlaks tehtud Ukraina tulepunkte hävitama, muutes hooned rusuhunnikuteks. Hiljem on vene pool neid marssal Zukovi poolt juba maailmasõjas kuulsaks tehtud, hiiglasliku hukkunute arvuga massrünnakuid kasutanud väga paljudes kohtades. Praegu on meeste suur missioon teiste sõjavangide vangistusest kättesaamine. Nende enda kogemus vangistuses tähendas ka süstemaatilist piinamist ja kroonilist alatoitlust.“

Sellised, eneseohverduseks valmis rahvuslased, panid 2014. aastal aluse uuendatud Ukraina armeele, mis kasvas kaheksa aastaga nii võimsaks jõuks, et suutis Vene hordid pealinna alt minema lüüa. Ukrainlaste võimsaim relv on motivatsioon kaitsta kodumaad. Arusaadava sõja eesmärgi puudumine on Azovi ohvitseride arvates vene sõdurite nõrgim koht. Eriti selgesti on see tuntav Venemaa vähemusrahvuste osas. Venemaal hakati kokku panema „rahvuslikke“ pataljone, sealhulgas soome-ugri rahvastest. See võib osutuda Putini režiimile kahe teraga mõõgaks, sest sõjakogemusega ja pettunud rahvaste esindajad võivad hakata käituma ettearvamatult. Burjaatide pagulasjuht Doržo Dugarov ütles üsna veendunult, et esimesena võivad Venemaast lahku lööma hakata just baškiirid ja tšetšeenid.

Baškiirias toimusidki jaanuaris mitmed rahutused, mille mahasurumiseks tuli piirkonnas koguni internet välja lülitada.

Azovlastega tuli riigikogus kohtuma arvukalt Kaitseliidu toetusrühma ja Eesti-Ukraina parlamendirühma liikmeid, sealhulgas rahvuskonservatiivid Arvo Aller ja Rain Epler.

Azovlased osalesid lisaks Tallinna tehnikaülikoolis toimuval kaitsetööstuse konverentsil. Praegu on rindemeestelt pärinev otseinfo hädavajalik, arvestades muudatuste kiirust, eriti droonide kasutamisel. Riigikogu sai võitlejatelt kingituseks Ukraina lipu.