08.02.2024
Pole raske arvata, kelle pildid arstil selja taga on… Võimupoliitika ajab praegu igaühe oksele.
Juba pikemat aega räägitakse sellest, et Eestis levib poliitiline kultuuritus, ja selle põhjust pole vaja kaugelt otsida – “käkki keerab” vastutustundetu ja ülbe Reformierakond.
Kui EKRE oli valitsuses, rünnati tema ministreid väljamõeldud või tühiste eksimuste pärast, sundides nelja ministrit ametist lahkuma. Tagasi astus ka siseminister Mart Helme, kes sai aru, et tema avameelne ja kompromissitu kõnepruuk poliitkorrektsesse maailma ei sobi.
Ja mis on selle taustal juhtunud pärast Kaja Kallase ametisse astumist? Ennast Ukraina peatoetajana reklaaminud peaminister Kaja Kallase abikaasa ajas Vene-äri, aga poliitperekond isegi ei tunnistanud, et miski läks valesti, vaid leidis, et see ongi õige, olla Ukraina-patrioot ja Vene-ärimees ühe korraga.
Kaja Kallase kolm valitsust on Eesti majanduse põhja viinud, kaitsevõimekus on relvade Ukrainale loovutamisega langenud, odavtööjõu sisseveoga on Eesti venestumas, peaministri ja tema erakonna toetus on rekordmadal – aga vürstinna oma vürstiriigist ei loobu, ta ootab naiivselt, et maksutõusudest räsitud majandus toob talle loorberid kätte.
Kui kaporatuur tegi abielureferendumi ärahoidmiseks võimupöörde, said võimule Reformierakond ja Kaja Kallas, kes võtsid partneriks just värskelt kriminaalsüüdistuse saanud erakonna, mis räägib palju nende endi “tasemest”. Kui poliitoravatel sai Jüri Ratasest kõrini, vallandas Reformierakond ministrid nii, et need said toimuvast meediast teada. Edasi võttis oravapartei lihtsalt võimu enda kätte, pannes uue valitsuse moodustamiseni oma ministritele topeltkoormuse, mis oli suur julgeolekurisk, kui üks inimene vastutab mitme ministeeriumi eest
Liina Kersna korraldas skandaalse testihanke, aga tagasi ei astunud. Praeguste ministrite populaarsus kõigub 8-30 protsendi vahel, aga kõik hoiavad oma soojadest toolidest kinni. Paremad pole ka Reformierakonna partnerid – Eesti 200-l on kaelas Slava Ukraini ja Johanna-Maria Lehtme skandaal, aga nad pole sellest ei distantseerunud ega ammugi mitte seda hukka mõistnud – tõi ju aferist neile hea valimistulemuse.
Siseminister Lauri Läänemets õhutas Eesti venekeelses meedias rahvustevahelist vaenu, väites, et isamaalased tahtsid Narvas “pronksiööd” korraldada, aga tema olevat selle ära hoidnud. Kui Riigikogus selle juhtumi kohta uuriti, ei pidanud peaminister Kaja Kallas küsimust vastuse vääriliseks. Eesti 200 ja sotsid ei tee teist nägugi, kui ajakirjanduses ilmuvad andmed, et neid rahaliselt toetanud Oleg Ossinovski teeb koostööd Vene oligarhi Ališer Usmanoviga.
Võimukoalitsioon on ka Riigikogu töö- ja sisekorra eeskirjad nulliks muutnud, seal ei maksa sisuliselt enam ükski reegel ei tähtaegade, muudatusettepanekute ega hääletamiste osas. Kõigi reeglite kohta on juba tehtud palju erandeid, mis muudab need reeglid mõttetuks, sest edaspidiseks on pretsedent loodud. Ja mõistagi on suureks probleemiks see ülbe toon ja sisuline küsimustele mittevastamine, mida harrastab peaminister Kaja Kallas.
Seda, millega on Reformierakond om nelja satelliidiga kolme aasta jooksul tegelenud, võib nimetada hiilivaks riigipöördeks – aja jooksul lammutatakse poliitilise süsteemi kirjutatud ja kirjutamata reeglid, ja kui see on tehtud, pole raske isetehtud reeglitega oma võim põlistada. Reformierakond tähendab totalitarismi.
Ükspuha, mida vasakpoolsed ja liberid ka ei teeks, ei võta nad kunagi vastutust, vaid panevad kriitikast hoolimata tuimalt edasi, ükski sigadus ei ole nende jaoks enam liiga amoraalne. Vaadakem, kes nende ridades on: nõukogude aparatšik ja “kümne miljoni dollari mees” Siim Kallas, karmil Brežnevi-ajal kuidagi imeliselt “ärahüppeks” välisreisi loa saanud Valdo Randpere, Vene rahapesu aegadel rahandusministrina selle äramärkamise eest vastutama pidanud Jürgen Ligi...
Uued Uudised