10.02.2024
Vene maailm – miks küll Eesti võimueliit seda Eestisse impordib?
Laupäev on puhkepäevadest esimene ja siis käivad inimesed palju väljas, et seejärel perekeskis lõõgastuda. Käisin minagi nii Kadriorus, vana- kui kesklinnas ja igal pool tabas mind üks tõdemus – vene keel on siin juba kõigest üle. Mitte ainult keel, vaid ka mentaliteet ja käitumine – mitte et see vale oleks, vaid see on teistsugune, eestlaste ja venelaste kultuuriruumid kattuvad vähe. Venestumine aga on Tallinnas lõppjärgus, aastavahetusel toimus vanalinnas isegi vene tantsupidu.
Laulva Revolutsiooni üks põhieesmärke oli venestamise ja venekeelsete sisserände lõpetamine – ja see, mis praegu toimub, on täiesti vastupidine. Reformierakond viib ellu NLKP rahvuspoliitikat. Ettevõtlusminister Andres Sutt algatas välismaalaste seaduse lahjendamise ja tunnistas tollal, et selle eesmärgiks on tööjõu sissevedu Kolmandatest maadest (Euroopa Liidust ja mujalt läänelikust ruumist tohivad nad vabalt tulla) ja ennekõike just endisest Nõukogude Liidust, mis tähendab mistahes rahvuse puhul venekeelseid. Nüüd kordas sama asja üle uus ettevõtlusminister Tiit Riisalo Eesti 200-st ja sai täit tuge reformierakondlasest tööandjate liidu juhilt Arto Aasalt.
Toimuvast on raske aru saada. Jah, okupatsiooniaeg jättis siia 300 000 venelast, aga taasiseseisvudes oleks pidanud tegema kõik, et nende mõju väheneks – mitte neid eestistama, vaid panema eesti keelt kui riigikeelt rääkima. See aga on kogu aeg olnud Potjomkini küla tasemel. Miks aga on vaja vene kogukonna mõjule teadlikult kaasa aidata? Kõik töötab praegu venestamise kasuks, sealhulgas ka muidu õilsana tundunud Ukraina põgenike ja vene liberaalsete ajakirjanike siialubamine.
Tallinn sarnaneb üha enam mistahes Vene linnaga, Kadriorus käies tunned ennast justkui Moskva Gorki pargis, vene keelt enda ümber kuuldes jääb tunne, nagu oleksid sada- või tuhatkond kilomeetrit ida pool. Venemaa on Eestisse jõudnud ja kinnistub siin. Asi pole enam Putini-Venemaas – ega Navalnõi-Venemaa meeldivam ole. Me näeme siia saabunud Vene liberaalide pealt, et kuigi Putini-vastased, on nad ikkagi suurvenelased ehk impeeriumimeelsed, kellele meiesugused väikeriigid on ajutine nähtus. Meie pealinna valitsevad küll “läänemeelsed” venelased, aga valitsemismaneer on sama potjomkinlik kui Peterburis või Moskvas.
Nii jääbki täiesti arusaamatuks, miks tahavad Eesti liberaalid ja vasakpoolsed (Reformierakond, Eesti 200, sotsid) Venemaad Eestisse tuua? Mis teile Venemaa juures nii väga meeldib? Mina olen kaks aastat Nõukogude Armees teeninud, mul õnnestus seal sovjetlik-venelikku maailma palju jälgida, olen seal hiljemgi käinud – ja mina ei taha Venemaad siia. Miks Kaja Kallas, Arto Aas, Tiit Riisalo ja paljud teised seda tahavad, jääb mõistmatuks. Sest nad teevad päevast päeva tööd selle nimel, kuigi ehk endale ei tunnista.
Ühes hiljutises valitsuse infotunnis Kaja Kallas muu jutu sees siiski tunnistas, et vene keele kiire levik ei meeldi tallegi – aga miks ta siis ei pane Arto Aasale ja Tiit Riisalole kätt ette? Miks tohivad valdavalt venekeelsed ukrainlased vabalt sisse tulla ja ei pea eesti keelt õppima (reaalsuses on see kõik nii välja kukkunud)? Valitsusel on kõik hoovad olemas, et venestamist pidurdada, aga ta ei kasuta ühtegi neist, vaid vastupidi, annab gaasi juurde.
Eesti on varsti olukorras, kus pole tõesti vahet, kas kuuluda Itta või Läände – kui kukutada Putin, panna Moskvas võimule mingi Vene Donald Tusk ja heisata Kremlile homolipp, siis polegi suurt vahet, kas venekeelne slaavi riigike Eesti kuulub Moskva või Brüsseli mõjusfääri.
Vähemalt eestlased ei taha elada Venemaal, mis on meile ainult halba toonud – miks siis Eesti poliitiline “eliit” toob Venemaa siia otse koju kätte?
PS Ei taha siia ka Aafrikat! Igal rahval on õigus elada omakeelses keskkonnas ja oma kultuuriruumis.
Jüri Kukk, toimetaja