11.02.2024
Eesti metsaomanikud hoiavad ja samas majandavad oma metsa.
Kui mõni inimene pole veel aru saanud, kui suure pettusega on rohepöörde puhul tegu, tuleb talle kaasa tunda, sest iga päev paljastab selle ettevõtmise küünilisust, utoopilisust ja hävituslikkust, seda ka Eesti kliimaministeeriumi rumalates projektides.
ERR kirjutab pealkirja all: “Kliimaseaduse ideed: rohkem metsa, ummikumaks, elektritaksod ja puithooned”, järgmistest ideedest: “Samuti peaks väheviljakad alad metsastama”, “Heitele on suur mõju turbatootmisel, mistõttu selle vähendamine aitab ka heidet vähendada. Näiteks tuleks turbakaevandusalad korrastada – märjutada või metsastada, eelistades sellist korrastamist, mis toetab elurikkust. Lisaks tuleks seada lõpptähtaeg turba kaevandamisele ja uutele aladele lubade andmisele”, “Metsamajanduses võiks dokumendi kohaselt suurendada metsauuendust ja hooldusraiet. Rajada tuleks istandikke…”, “turvasmuldadel paikneval metsamaal tuleks kuivendussüsteemid sulgeda. Linnades tuleks rohealasid arendada” ja nii edasi.
Ehk kokkuvõetult: rohkem metsa, soid, rabasid, rohumaid, mis aitaksid süsinikku siduda.
Aga mis toimub praegu, samal hetkel, kui kliimaministeerium neid ideesid välja pakub? Seesama valetajate valitsus laamendab Eestimaa looduse kallal – Nursipalus, keskpolügoonil, Rail Balticu trassil ja paljudes kohtades veelgi (uued karjäärid RB tarvis) toimub sellesama tulevikus “taastatava” looduse meeletu hävitamine. Eriti puudutab see laskealasid ja läbi rabade tormavat Rail Balticut, mille kohta peaks juba selge olema, et see on nii tasuvuselt kui ka looduse hävitamiselt katastroofiline projekt.
Delfi Forte kirjutas 9. veebruaril: “Rail Baltic: sellest saab kaitseväe harjutusväljade kõrval Eesti suurim lageraielank” ehk “Kohati 150 meetrit lai lageraie mööda Rail Balticu tulevast trassi on juba alanud. Vaevalt said Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) raudtee rajaja tellimusel harvesteridele hääled sisse panna ja esimesed kilomeetrid raadamistööd teha, kui hakkasid laekuma elanike kaebused. Seda vaid esimese nelja kilomeetri järel – võib vaid aimata, mis aasta jätkudes edasi saama hakkab.
„Viimasel suusamatkal Luigel Rätsepa järvest Saku poole teel laugaste suurima järveni avanes uskumatu vaatepilt. Olen õppinud metsandust EPA-s ja olen töötanud viis aastat Aegviidu Metsamajandis, kuid selline vaatepilt võttis sõnatuks. See ei ole raie, vaid julmalt metsa maha sõitmine mingi suure roomikutega masinaga!“ kirjeldas jaanuari keskel Tallinna külje all Männiku ja Luige vahel alustatud töid märganud Hillar Vatsel.”
Rail Baltic on meeletu loodust laastav projekt, mis tormab läbi poole Eesti, hävitades metsi ja soid – kliimaministeerium ei märka midagi, nad kirjutavad kahekeelseid kliimaprojekte. Kaitseväelased ja -liitlased, kes on käinud polügoonidel õppustel, teavad, kuidas tohututel aladel on metsa maha raadatud, on rajatud teid ja kraave. Kraave, sihte ja teid rajatakse ka RMK metsades. Raudteetrassi tarvis on rajatud üha enam kruusa- ja liivakarjääre.
BNS kirjutab, et “Lubjakivikarjääri vastu võitlev Paasi küla sai hingetõmbeaega”. See on küll hea uudis, agas samas teates on kirjas see, kui palju on neid karjääre juba olemas: Lääne-Virumaal on praegu üheksa töötavat lubjakivikarjääri. Meedias kirjutatakse üha rohkem rohepöördes vajalikke muldmetallide strateegilistest varudest Eestis ja nende võimalikust kaevandamisest.
Seega siis ühelt pool mingi looduse taastamine turbarabade, rohumaade ja metsade arvelt, teisalt aga jätkuv looduse laastamine militaaralade, Rail Balticu, kaevanduste ja palju muuga. Kahekeelsus lokkab täiega. Nii mõnigi võib väita, et laskealad ja raudteetrass on vajalikud ja lähevad seega rohepöörde alt välja, aga mis komplekssest kliimavõitlusest me siin enam räägime? Kui juba arvukad erandid mängu tulevad, on see hingekell kogu üritusele. Aga see on nii väga Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 moodi: ka suurperedele algul anti raha ja siis võeti kohe käest.
Hiljutisel rabade päeval rääkis minister Kristen Michal soode edukast taastamisest Eestis, samal ajal aga nägid Uute Uudiste toimetuse inimesed Eestimaal ringi sõites, kuidas aktiivselt kuivendati kraavidega metsi ja rajati uusi metsateid. Üks asi on ministeeriumi sõnavaht, teine asi majandustegevus.
Rohepöördest lausa röögib vastu nõukogulik kampaanialikus, kus ülaltpoolt on tulnud käsk ja ideoloogid (mitte ehtsad kliimavõitlejad) viivad selle ellu kasvõi üle laipade, arvestamata mingite tagajärgedega. Üha kurvemaks teeb see, et Eestis on nii palju nooremat rahvast, kes ei saagi Nõukogude Liitu mäletada: selliseid kahekeelseid ja laastavaid kampaaniaid tehti just NLKP juhtimisel. Paljud toredad inimesed lähevad kaasa ideega, mis ainult tundub õilis, seest aga ussitab mis hirmus.
Üks inimene kirjutab kommentaariumis: “Olen keskkonnakaitsja hingega ja näen kliimaministeeriumi dokumendis mõndagi head, aga paraku kogu see värk levitab paha haisu, sest algatanud on selle utopistid, ellu viivad karjeristid ning tagajärgede all kannatavad nii inimesed kui loodus.”
Uued Uudised