12.02.2024
Kaja Kallas ja Roberta Metsola Strasbourgis.
Kui jälgida esmaspäevast Euroopa Parlamendi presidendi Roberta Metsola visiiti Tallinnasse ning tema vestlusi peaminister Kaja Kallase, Riigikogu esimehe Lauri Hussari ning president Alar Karisega, tuleb Nõukogude ajal elanud inimesele taas silme ette raporteerimine edusammudest kommunismi ehitamisel ja viisaastaku plaanide täitmisel.
“Euroopa on tugevam, kui ta on viimastel aastakümnetel olnud, et need kriisid, millega me silmitsi seisime, on teinud meid sitkemaks, otsusekindlamaks ja ühtsemaks, kui kunagi varem oleme olnud,” ütles Roberta Metsola Riigikogus.
Tegelikkus on tükk maad kurvem – Euroopa Liit represseerib oma liikmesriike, viib ellu katastroofilist rohepööret, mis muudab ta maailmaturul vähem konkurentsivõimeliseks, poputab üha uusi migrante, kes, nagu näitas Gaza sõja algus, keeravad hoopis siinsete valitsuste vastu, loob vihakõneseaduste pealesurumisega totalitaristlikku ühiskonda, lammutab “uusväärtustega” traditsioonilisi kristlikke väärtusi ja nii edasi. Põllumeeste meeleavaldused üle Euroopa kliimameetmetega seoses ja migrantide negatiivne mõju turvalisusele (Lähis-Ida klannide sõda Rootsis) näitavad, et sisemist stabiilsust pole Euroopas ollagi.
BNS-i pealkiri “Metsola riigikogus: Euroopa on tugevam kui kunagi varem” kõlab suisa anekdoodina. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen laskis Saksamaa kaitseministrina Bundeswehril ära laguneda. Saksa kantsler Olaf Scholz sai pikka aega kuulda süüdistusi selles, et Saksamaa ei soovi Ukrainat tõhusalt aidata. Suurbritannia pole küll EL-i liige, kuid NATO liige ta on ja The Telegraph vahendab, et Ühendkuningriigi sõjavägi suudaks sõja puhkemise korral säilitada täieliku võimekuse vaid paariks kuuks, nagu selgub Briti parlamendi alamkojale esitatud raportist.
„Parim viis meie ühise tuleviku kindlustamiseks on aidata Ukrainal sõda võita,” rääkis Kaja Kallas ja Roberta Metsola kinnitas, et Euroopa Parlamendi poliitiline, majanduslik, sõjaline, rahaline, humanitaar- ja diplomaatiline toetus Ukrainale on olnud vankumatu ja jääb vankumatuks ka edaspidi.
Paraku teatab AFP: “Venemaa on võtmas initsiatiivi sõjas Ukrainaga, seda tänu suuremale sõdurite arvule ning materiaalsele toetusele Hiinalt, Põhja-Korealt ja teistest riikidest, hoiatas Norra luureteenistus esmaspäeval.
Oma iga-aastast ohuraportit koos teiste Norra julgeolekuteenistustega esitlenud sõjaväeluure ülem Nils Andreas Stensønes ütles, et Kiiev vajaks laialdast lääneriikide sõjalist abi, et olukord enda kasuks ümber pöörata.
“Selles sõjas on Venemaa praegu tugevamal positsioonil kui see oli aasta tagasi ning saavutab initsiatiivi,” ütles Stensønes ajakirjanikele. Tema sõnul võib Venemaa mobiliseerida umbes kolm korda rohkem sõdureid kui Ukraina, samuti tuleb Moskva sanktsioonidega paremini toime kui eeldati ning Venemaa tööstus suudab praegu toota piisavalt laskemoona, lahingsõidukeid, droone ja rakette, mille abil võimaldada oma sõduritel sõdimine vähemalt aasta lõpuni.
“Ukraina vägi vajab laialdast Lääne relvaabi, et olla suuteline end kaitsma ja võtma uuesti initsiatiiv konfliktis,” ütles Stensønes. Ta tõi esile Kiievi palve anda laskemoona, kaugmaarelvi, õhutõrjevahendeid, tanke ja hävitajaid.”
Just see on kõik see, mida Lääs pole suutnud (ega Vene-hirmus tahtnudki) Ukrainale anda: kaasaegset kõrgtehnoloogilist nn tapvat relvastust. Sõja algusest saati on puigeldud vastu Leopard-tankide, F-16 hävitajate, kaugulatusega raketisüsteemide ja muu tipptehnika tarnimisele Ukrainasse. Selle tulemusel ongi Venemaa suutnud edu saavutada. Ukraina president Zelenski on korduvalt Läänele ette heitnud seda, et nood ei anna neile piisavalt “tapvat relvastust”.
Euroopa Liit leidis nüüd Ukrainale 50 miljardit, kuid ega oma taastarahastut ootav Ungari polnud ainus, kes seda raha kinni hoidis, suuremal või vähemal määral puiklesid vastu teisedki riigid. Ja pole kindel, kas Ukraina saab selle raha eest osta just seda tipprelvastust, mida on tal vaja sõjalise ülekaalu saavutamiseks. Ukrainale antaval abil on juba ka rohesildid küljes. Euroopa tatina veniv abi ei anna usku, et Ukraina saab sellega sõja enda kasuks pöörata.
Ei Euroopa ega Ukraina vaja kommunismiehitamise raporteid ning enesekiitust, vaid kiiret olukorra analüüsi ning tegutsemist, kusjuures põhirõhk on Ukraina aitamisel tipprelvastusega. Kui lugeda BNS-i uudist “Eesti peaminister ja Euroopa Parlamendi president käsitlesid samuti Euroopa Liidu konkurentsivõime tugevdamist digi- ja rohepöörde toel”, siis optimismi see küll ei sisenda, EL jätkab enda ülespoomist rohenööriga ja see ei lase tal ka Ukrainat tõhusalt aidata, sest raha läheb rohelolluste (ja Vahemere paadituristide) peale.
BNS kirjutab: “Metsola lisas, et vaid kaks nädalat pärast Putini jõhkrat sissetungi Ukrainasse tegi Eesti peaminister Euroopa Parlamendis pöördumise, et visandada meie esimesi samme ühtse Euroopa tiimina reaktsioonina Venemaa sissetungile.”
Ja umbes kaks nädalat enne Venemaa sissetungi Ukrainasse käis Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson Moskvas, kus ta kohtus riigiduuma väliskomisjoni esimehe Leonid Slutski ja Venemaa välis- ja kaitsepoliitika nõukogu juhatuse esimehe Fjodor Lukjanoviga. Pilte lastest neil kohtumistel ilmselt ei tehtud.
Uued Uudised