Henn Põlluaas: Eesti välispoliitikas pole meie huvid selgelt ja süsteemselt välja toodud

Tänasel riigikogu istungil peetud välispoliitika arutelu ütles EKRE poliitik Henn Põlluaas oma kõnes, et Eesti välispoliitika neli vaala on julgeolek ja kaitse, välismajandus, Euroopa Liidu poliitika ja kodanike kaitsmine ehk konsulaarvaldkond.

Henn Põlluaas: „Eesti julgeolekupoliitika alustes on kirjas üldised välispoliitilised eesmärgid. Tuuakse esile aktiivse tegevuse olulisust NATO-s, Euroopa Liidus, liitlassuhted USA-ga ja käsitletakse muid teemasid energiajulgeolekuni välja.

Paraku pole Eesti huvid selgelt ja süsteemselt välja toodud. Meil on mingi välispoliitika arengukava, kuid puudub doktriin, mis sõnastaks Eesti välispoliitilised ja rahvuslikud huvid ning nende kaitsmise vahendid ja meetodid. Nende sõnastamine peaks toimuma võimalikult laiapindselt, lähtudes põhiseaduses sätestatud Eesti rahvusriikluse, rahvuse, keele ja kultuuri säilimise imperatiivist. Just nende asjade kaitsmist valitsus aga oluliseks ei pea. Meenutan, et Eesti julgeolekupoliitika aluste viimase uuendamisega mullu püüdis valitsus sealt salaja välja võtta 2018. aastal EKRE ettepanekul sisse viidud sätet, et Eesti osutab agressorile igal juhul vastupanu. Õnneks ei läinud see läbi.

Eesti on maailmas hästi hoidnud üleval Ukraina teemat ja Riigikogu on teinud üksmeelselt mitmeid toetusavaldusi. Valitsus ei ole kõiki neis olnud rahvusvahelistele organisatsioonidele ja riikidele tehtud ettepanekuid aga järginud, kuigi see peaks kohustuslik olema. Näiteks lennukeelutsoon Ukraina kohal. Valitsus ja Välisministeerium ei tõstnud ühelgi väliskohtumisel seda üles.

Eesti rõhutab Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmise vajadust – see on hea. Venemaa okupeeris ja annekteerib kuritegelikult aga ka osa Eesti territooriumist. Liberaalid on alati tahtnud seda legaliseerida ja meie alad ära anda. Mihkelson pakkus seda veel 2022. aasta veebruaris Moskvas. Eelmisel aastal öeldi, et hetkel pole see võimalik, ehk ajutiselt. Otsitud ettekäändel lükati tagasi EKRE ettepanek denonsseerida piirileping, justkui seda poleks juriidiliselt võimalik teha. Ometi kiideti ja tunnistati heaks, kui Venemaa seda 2005 tegi. Miks valitsus ei seisa Eesti territoriaalse terviklikkuse eest, nagu seisame Ukraina ja Gruusia eest? Kas tahate endiselt Putinile kingitust teha?

Eesti on suurimaid Ukraina abistajaid suhtes SKP-sse. Ukrainat tulebki abistada ja aidata, kuid me oleme ka ise rinderiik ning keegi ei tea, millal Venemaa meid ründab. Relvastuse äraandmine nõrgestab meie kaitsevõimet, erinevalt näiteks Soomest, kes iga paketiga jälgib pingsalt, et nende kaitsevõime ei väheneks. Oleme küll viinud läbi terve rea relvahankeid, kuid võtab kohati aastaid, enne kui tellitu pärale jõuab. Ja ikka leitakse, et meil ei ole erinevalt Lätist, Leedust, Poolast, Rumeeniast NATO liitlasbrigaadi alalist kohalolekut vaja. Me peame asuma kohe ja tõsiselt brittidega läbirääkimisele, et tuua nende kriisioludeks lubatud brigaad alaliselt Eestisse. Peame olema valmis halvimaks. Eesti relvitustamise asemel saame toetada Ukrainat ka teisiti, andes neile meie kaitsetööstuse toodangut, aidates relvatellimuste tasumisel, osaledes teiste riikide tarnetes ja nii edasi, ilma et pea pool meie kaitse-eelarvest läheks ära antud relvade asendamiseks.

Välisministeerium annab teistele riikidele 23 miljonit eurot arenguabi, ukrainlastest ma siin ei räägigi. Meie enda inimestele ja lastele aga raha pole, vähendatakse toetusi ja tõstetakse makse. Olles viinud Eesti Euroopa suurimasse inflatsiooni ja majanduslangusesse, peaks valitsus aitama meie inimesi ja ettevõtlust. Teades, et pool abist varastatakse arengumaades ära, tuleb raha ahju ajamine lõpetada.

Kokku hoitakse aga hoopis konsulaarvaldkonnas. Kuigi väliskomisjon ja USA eestlaskond protesteerisid, sulges välisminister Tsahkna arengukava eirates meie konsulaadid San Franciscos ja New Yorgis. Siinkõneleja riigieelarve muudatusettepanek katta konsulaatide kulu arenguabi arvelt lükati tagasi, nagu kõik EKRE ettepanekud.

Otsus kahjustab suhtlust USA-ga, halvendab konsulaarteenuste saamist ja nõuab nüüd inimestelt 6–7‑tunnist lendu teisele poole kontinenti. Kindlasti väheneb USA-s ka Eesti laste kodakondsuse vormistamine. Konsulaadid tuleb taas avada.

Eestist on tehtud piiramatu immigratsiooni sihtriik. Sajandi väikseima sündimuse ajal oleme erinevalt naaberriikidest Euroopa kolmandad alalise elanikkonna kasvus. Aastane sisseränne ilma eestlasteta on circa 6000 inimest aastas, pluss 20 000–30 000 võõrtöölist. Lisaks 90 000 siia jäämist deklareerinud Ukraina põgenikku, kellest 80% on venelased ja kelle meelsust me ei tea. Nende seas kuni 10 000 Ukraina desertööri. Kas on midagi tehtud selle vältimiseks? Vastupidi.

Kaja Kallase valitsus kahjustab Eesti mainet ja tõsiseltvõetavust. Kui riik nõuab Ukraina abistamist ja sanktsioone Venemaale, ajas peaministri perefirma Vene äri. Eesti 200 saadik Maria Lehtme varastas Ukraina annetusi ning nii sotse kui 200-lasi rahastab sotside eelmise esimehe isa Oleg Ossinovski, kes jätkab variisikute kaudu äri Venemaaga. Nagu selgus Eesti Ekspressi uuringust, on meil sääraseid firmasid rohkem. Selmet Vene sõjatööstuse mahitamine lõpetada, väitis Kallas infotunnis, et valitsus neid takistada ei saa.

Seda kõike märgatakse ka välismaal ning mõeldakse, kas valetavat Eesti valitsust saab üldse usaldada. Ja see väljendub muuseas ka vähenevates välisinvesteeringutes. Kui venelaste tõttu ei suutnud Eesti soovitud OSCE eesistujakoha osas isegi meie liitlaste toetust saada, teatas välisminister lapsikult: ah, polegi siis vaja. Lihtsalt piinlik.

Ka Euroopa Liidu poliitikat Eestil pole. Toetatakse kõiki otsuseid, määruseid ja direktiive, mõtlemata, kuidas mõjutavad need meie elu ja heaolu. Erinevalt teistest riikidest on Eesti alati kõigega nõus, ka meid kahjustavates asjades. Näiteks massiimmigratsioon ja majandust ruineeriv rohepööre ja nii edasi. Äärmisel juhul jäädakse erapooletuks, kuid Eesti huve ei kaitsta. See ei ole iseseisva ja suveräänse riigi välispoliitika.

Ja kokkuvõtteks. Kõik neli Eesti välispoliitika suurt vaala lonkavad. EKRE leiab koos kahe kolmandikuga rahvast, et Eesti vajab valitsuse vahetust ja erakorralisi valimisi.“