18.02.2024
On pühapäev ja inimestel vastavalt rohkem aega lugemiseks. Kuid kas selle üle tuleks tänapäeval rõõmustada või hoopis nutta? Isegi raamatuid lugedes võib sattuda sellise teema otsa, mida võiks kokku võtta kollase meedia järjekordse meditsiinilise seltskonnaloo pealkirjaga.
Kui lugeda kirjandusklassikat, kus naistest ja meestest peeti veel lugu, kui inimesed olid ehtsad, kaunid või koledad, aga tänapäevamõistes ujedad, siis võib tähele panna, et nende kangelased ei olnud füsioloogilised objektid. Võtame kasvõi kõige lihtsama näite: kas te leiate kusagil „Kolmes musketäris“ kirjeldust, kuidas Athos pe…tab või Austria Anna asjal käib? Või Aramis pääseb oma salapärase daami madame de Chevreuse buduaari, aga too on hetkel vahetamas mingeid sidemeid?
See oleks ühe parima lapsepõlveraamatu surm. Meil mõrvab säärasel moel „Kevadet“ juba mitu aastat „Kaka ja kevade“ kirjanik, kes tegi Oskar Lutsu raamatu täis, nagu kärbsed keisrihärra pildi. Aga võtke nüüd ise ükskõik mis romantilisi tegelasi kirjanduses ja pange samasse olukorda. Et kui Anna Karenina (Oblonskaja) viskus Lev Tolstoi soovil rongi alla, tegi tema eraldunud alumine poolik ennast hüvastijätuks täis.
Meil Eestis arenes see füsioloogiline labastamine verejanulises peavoolusemeedias põhiliselt naiste päevade suunas. Tallinna sotside „öönõunik“ nõuab kõikjal valju häälega tasuta hügieenisidemeid kõigile. Kersti Kaljulaidi sigitatud Maxima Sveta kirjeldab ERR-i kultuuriportaalis oma menstruatsiooni. ETV Pealtnägija kajastab Liis Lemsalu valesti kulgenud päevi…
Ja siin ei oleks õiglane süüdistada „naisi alandavaid mehi“, sest Mihkel Kärmas on selles pikas reas pigem erand ja hoopis naised ise soovivad ennast deromantiseerida.
Nii ka täna: Delfi-Kroonika avaldas täna loo „Marilyn Jurman: kahju, et teatud iseloomuomadused, mis on aktsepteeritavad mehel, ei ole aktsepteeritavad naisel“. Pildil on autor ise, aluspesus ja rõngas ninas. Ning mitte nüüd kõige intellektuaalsema pilguga, nii et vaadake seda fotot parem Kroonikast.
„Marilyn Jurman (38) lõpetas möödunud aastal Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi magistriõppekava cum laude ja töötab nüüd samas nooremteadurina. Ta kirjutab teist osa oma romaanile „Mul hakkasid päevad,“ vahendab väljaanne.
Loogika ja inimfüsioloogia seaduste järgi tuleb kümnekonna aasta pärast tõenäoliselt välja ka romaani kolmas osa „Lõppenud on päevad“ Helgi Sallo tuntud laulu nime järgi.
Toimetuse esimene küsimus sellele andekale ja sümpaatsele näitlejale on: „Millise oma kehaosaga oled rahul?“
Tõesti-tõesti, mehele seda küsimust oleks esitada mõttetu, sest see oleks retooriline.
Edasi ma ei lugenud, seda enam et asi läks tasuliseks.
Ivan Makarov
MEEDIAVALVUR: Punased mammid ei vanane hinges – kui tekkib konnasilm, lõikavad kingi