19.02.2024
Kolumnist, näitleja, teoloog ja rahvuskonservatiiv Malle Pärn.
Lugesin Riigikogu stenogrammi ja imestasin järjekordselt (nagu viimasel ajal aina juhtub), kuidas justnagu ühes keeles räägitakse meil tegelikult kaht erinevat keelt. Nagu koosneks tänapäeva inimeste maailm kahest erinevat liiki olenditest. Nagu elaksime korraga kahel erineval planeedil.
Tsiteerin istungi juhatajat:
“Head kolleegid! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud ja on lõppenud ka juhatuse koosolek. Nimelt, juhatuse koosolekul otsustati lõpetada tänasel, 14. veebruari 2024. aasta istungil eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmine. Juhatuse otsus oli konsensuslik.
Juhatus tugines oma otsuse tegemisel järgnevale. Eelnõude algatamine ja arupärimiste esitamine on Riigikogu liikme põhiseadusega tagatud õigus. Samas ei tohi see takistada Riigikogu muu töö tegemist. Riigikogu täiskogu istung on põhiseaduse kohaselt Riigikogu põhiline töövorm. Istungitel arutab ja otsustab Riigikogu avalikult tema pädevuses olevaid asju. Olukorras, kus eelnõude ja arupärimiste üleandmise õiguse kasutamise tulemusena ei ole Riigikogu saanud asuda päevakorra menetlemise juurde, on Riigikogu kui terviku huvides põhjendatud astuda samme, et leida tasakaal erinevate õiguste vahel ning võimaldada Riigikogul täita kõiki oma põhiseadusest tulenevaid ülesandeid. Riigikogu tööd korraldab Riigikogu juhatus.”
Mina väidan, et selline vägivaldne käitumine on riigikogu juhatuse häbematu, koguni alatu omavoli, mis sõidab üle riigikogu liikmete õigustest ja kohustustest!
Riigikogu liige peab oma töös lähtuma oma töö eesmärgist, milleks peaks olema valijate – kõigi valijate, seega tegelikult terve rahva elukorralduse PAREMAKS muutmine.
Kui riigikogu liige näeb ja mõistab, et istuv valitsus kangekaelselt ja jätkuvalt püüab seda rahva elukorraldust HALVEMAKS muuta, et tema tegevuse tagajärjed on rahva elule lausa hukutavad, – siis on ta KOHUSTATUD seda tegevust takistama kõigi temale antud vahenditega.
Riigikogu juhatusel ei ole mingit õigust takistada liikmete arupärimisi ja eelnõude esitamisi. See on riigikogu liikmete töö. Niisiis, juhatus ise takistab riigikogu tööd!
Kui me nimetame opositsiooni põhjendatud kriitikat või ka valitsuse tegevuse hukkamõistmist riigikogu töö takistamiseks, siis me võime täpselt samamoodi riigikogu töö takistamiseks nimetada ka selliste seaduseelnõude esitamist, mis rahva elu ilmselgelt palju halvemaks teevad ja sellepärast opositsiooni rahva kaitsmisele suunavad.
Kui neid arupärimisi koguneb liiga palju, seltsimehed, – see on ju valitsuse saamatu või rahvavaenuliku tegevuse TULEMUS, tagajärg, see näitab, et valitsus ei saa oma tööga hakkama, ja loomulikult see, kes oma tööga hakkama ei saa, peab sellest tööst loobuma ja otsima endale töö, millega ta hakkama saab. Nii lihtne see ongi.
Põhjus, miks ei ole riigikogu “saanud asuda päevakorra menetlemise juurde”, on ju see, et valitsus püüab riigikogus hakata “menetlema” absoluutselt alatut ja rahvavaenulikku seaduseelnõud. Sellest saab aru ju iga lasteaialapski, et see ülekohtune automaks halvab meie elu katastroofilisel määral.
Samuti on selle põhjuseks valitsuse ja riigikogu koalitsiooni käitumine oma valitsemise algusest peale, varsti saab juba aasta täis – ei ole ju riigikogus arutatud mitte ühtki seadust, mis meie rahva elu natukenegi paremaks teeks, kõik selle valitsuse vägivallaga läbipressitud seadused on otseselt rahvavaenulikud, otse öeldes: teeröövlite seadused!
Selline juhatuse omavoli ei ole kohe mitte kuidagi “Riigikogu kui terviku huvides” – vastupidi: just see lõhestab ja rikub seda tervikut. See on nagu rongiga ülesõitmine politseist, kes püüab rahvast ahnusest hulluksläinud teeröövlite eest kaitsta. Ja teeröövlid kaebavad politsei kohtusse nende töö takistamise eest?
Vägivaldne ühe poole allutamine teisele ei ole kohe mitte kuidagi “tasakaal erinevate õiguste vahel”. Tasakaal on see, kui mõlemad pooled on tasakaalus, kui üks kaalukauss surutakse alla ja teine üles – see ei ole tasakaal!
See valitsuskoalitsioon on täielikku ummikusse jooksnud, täielikult läbi kukkunud, nad ei saa enam aru, mida nad räägivad ja teevad. Nagu peksaks pead vastu müüri.
Meil on revolutsiooniline situatsioon, nagu me õppisime kommunistlikes poliitainetes sellel ajal, mille punalipulist taastamist ihalevad need, kes end tänapäeval valelikult liberaalideks nimetavad.
Opositsioonisaadikutel on koalitsioonisaadikutega VÕRDSED õigused! Kõik on “samapalju inimesed” – oli selline kampaania, mäletate?
Riigikogu “ei ole saanud riigikogulase õiguse kasutamise tulemusena” asuda menetlema seaduseelnõud, mis ISE on tekitanud ummiku, mis sisaldab nii palju lahendamata probleeme ja valusaid vastuseta küsimusi ja otsest ülekohut, et selle menetlemiseks on vaja vägivallaga vaigistada sõnakuulmatud rahvasaadikud. Sest nad on ohtlikud, nad ju räägivad mõistlikku juttu, mis luudeni paljastab liberastide ahnuse ja rumaluse?
Mis järgmiseks? Maksustame iga inimese sissehingatava õhu?
Kui teil pole vastuseid, siis mida te menetlete? Seda ei nimetata menetlemiseks, see on vägivald, see on poliitiline terrorism, see on türannia. See on sõda oma rahva vastu.
Riigikogu sellises koosseisus ei saa oma tööga hakkama. Siin ei ole süü opositsioonil, vaid koalitsioonil, kes püüab teha ilmselgelt selliseid muudatusi, mis Eesti riiki ja rahva elu mitte kuidagi paremaks ei tee, – kes õieti ei teegi riigikogus tööd, nad ju käivad saaliski ainult hääletamas!
Valitsus, kes ei saa oma tööga hakkama, peab vabastama ruumid nendele, kes saavad hakkama!
Saage ometi aru: opositsiooni vastupanu liberaalsele fašismile ei ole mingi kapriis ega lapsik jonn ega tujukas egoism, – see on oma rahva, oma valijate kaitsmine hävitava ja julma koloniaalrežiimi eest.
Muide, kas ei ole Riigikogu peamine “põhiseadusest tulenev ülesanne” Eesti riigi, eesti keele ja kultuuri säilitamine, eesti rahva alleshoidmine? Ja seda ülesannet täidab praegu vaid opositsioon.
MIKS opositsioon teostab obstruktsiooni?
Veelkord, puust ja punaseks: sest kõik seadused, mille vastu nad on protsestinud, on rahva suhtes ülekohtused ja rahva elu halvemaks tegevad seadused.
Me elaksime nagu mingis üle aegade, sajandi suurimas kriisis, tõepoolest sõjas, kus rahvas peab ohvreid tooma, aga samal ajal jagatakse palgatõuse ja täiesti mõttetuid preemiaid nendele, kes rahva elu peavad korraldama, aga sellega nähtavalt kohe mitte kuidagi hakkama ei saa.
Miks riigikohus seda ei arutanud?? Miks kohtud kipuvad asju vaatama ainult ühelt poolt?
Miks riigikogu juhatus ei taha tunnistada või ei suuda näha selle vastasseisu põhjusi? Kuidas see labane lauseke oligi, mille Kaja ise lendu lasi: “ära süüdista peeglit, kui oma lõust on viltu?”
Tsiteerin: “Riigikohtus kaitstavaks hüveks ei saa olla Riigikogu liikme mandaadist tulenevate õiguste kuritarvitamine, mida ulatuslik obstruktsioon parlamendis endast kujutab.”
Samuti ei tohiks olla “kaitstavaks hüveks” obstruktsiooni (opositsiooni õiguste) vägivaldne mahasurumine, – kui obstruktsiooni põhjuseks on rahva kaitsmine valitsuse üle piiri läinud omavoli ja rumala poliitika eest!
Praegu ei ole tegemist absurdse obstruktsiooniga, nagu oli siis, kui liberastid sõdisid abielureferendumi vastu. Sinna oleks see kohtuotsus väga hästi sobinud. Praegusesse olukorda see lihtsalt ei sobi.
Kui rahva elu läheb aina halvemaks, siis on valitsus kas lihtsalt loll ja saamatu või kuritahtlik ja rahvavaenulik. Mõlemal juhul tuleks valitsemiseamet maha panna.
Võrklaevalt küsiti: “Kelle huvides te töötate?”
Ja kohe tuli vastuseks lapsik vale: “Töötame Eesti inimeste, Eesti riigi huvides.”
Kui keegi soovib sõita Jõgevalt Tallinna, siis ta peab istuma Tallinna suunas sõitvale rongile. Kui ta läheb rongile, mis sõidab Tartu poole, siis ta Tallinna ei jõua. Nii lihtne see ongi. See ei tähenda, et ta kõigile kuulutab, et tema sõidab Tallinna, ta lihtsalt EI JÕUA sinna mitte kunagi!
Kui Võrklaeva tegevus hävitab elu Eestimaal, siis ta ju EI TÖÖTA Eesti riigi ja eesti inimeste huvides?
Lõpetage ometi see rumal valetamine, keegi enam ei usu teid!
+++
(Selgitav märkus: liberast – võltsliberaal, valelik poliitik või ühiskondlik aktivist, kes nimetab end liberaaliks, aga ei kohtle kaasmaalasi võrdselt, kes seab avalikult kõrgemale positsioonile omasugused liberastid ja silmitult vihkab konservatiive, normaalset inimlikkust ja tervet mõistust.)
Malle Pärn