19.02.2024
See hiigelplakat tuleks maha võtta, sest selle sisu ei tähnda enam solidaarsust Ukrainaga, vaid temalt inimeste röövimist.
Tänane maailmapoliitika on nagu moment vandenõuteooriast ja selliseks teevad ta sõnakad võimupoliitikud – Ukraina-poliitikas on liiga palju sõnu ja liiga vähe tegusid.
BNS vahendab: “Biden väljendas Zelenskõile veendumust täiendavas sõjalises abis.” Ameerika presidendi asemel võiks olla ka NATO peasekretär Stoltenberg, Prantsuse president Macron, Eesti võimupoliitikud Kaja Kallas või Margus Tsahkna, põhimõte ei muutu – Ukrainale lubatakse igas olukorras ja igas asendis olles suusõnalist abi, teod aga järele ei jõua.
Kuidas sai juhtuda see, et Ukraina kaotas Avdijivka ja Venemaa sai kahe aasta möödumisel nende agressiooni algusest olulise võidu? Osade poliitikute hinnangul pidi Ukraina ju möödunud sügiseks viimase sõja ajal hõivatud maa-alad vabastama?
Müncheni julgeolekukonverentsil ütles president Zelenski taas välja valusad sõnad: neil on puudu laskemoonast ja relvadest. Kaks aastat on kõik olnud justkui Ukrainaga, aga Venemaa liigub rindel edasi ja Rheinmetall alles hakkab mürskude tootmist suurendama. Häbi on rääkidagi sellest, et miljoni mürsu initsiatiiv olevat Eesti idee, aga pool miljonit sellest jäi Ukrainal just raskel hetkel saamata.
Iga inimene võiks süveneda hetke poliitikasse, ka Eesti võimu omasse – kui palju ilusaid sõnu Ukrainale, aga rinne liigub lääne suunas. See, mis toimub, on suuresti tühikargamine ilusate loosungite kõlades. Selle, et miljon mürsku täis ei tule, võinuks ju eeltööga selgeks saada.
Kaks aastat on pikk aeg, et Ukraina abistamine korda seada, aga sel kurval tähtpäeval jääb mulje, nagu oleksime 2022. aastas, sõda alles hakkas ning kõik otsivad võimalusi Ukraina abistamiseks – Ameerika, Saksamaa, NATO… Eestil polegi siin midagi kaasa rääkida, oleme ju ise rinderiik ja Venemaa taastab piiritaguseid vägesid. Ukraina sõjaseisu muutumine on suurte teha, sest neil on seda tipprelvastust, mis võiks sõja kulgu muuta.
Eesti peaks lihtsalt hoiduma Kaja Kallase tühjadest “initsiatiividest”. Hea olnuks hoiduda ka võidueufooriast – pärast seda, kui Reformierakond, sotsid ja Eesti 200 on seda ohtralt vahendanud, suurendavad teated Venemaa edust inimestes masendust, seda enam, et neil kolmel on endal Vene luukered kapis (Arvo Halliku idaäri, Usmanovi-Ossinovski rahad).
Eraldi teema on ka pidevalt Riigikogus vorbitavad Ukraina-teemalised avaldused – ilusad küll, aga palju neist kasu on? Nende rohkus devalveerib ka väärtust.
BNS vahendab veel üht uudist: Venemaa püüdvat Navalnõi surmas jälgi peita. Mis jälgi on vaja kuritegelikus KGB-riigis tagantjärele peita – neil on peitmine juba ette tehtud, nad tegutsevad oma kodukeskkonnas.
Sellises sõnakas maailmas me elame. Üha enam tundub, et Ukrainat ei püütagi Lääne poolt tõsiselt abistada, ainult Vene-hirm tõukab takka tegutsema, et ukrainlased päris kokku ei kukuks.
Uued Uudised