Sisserände kvoodi tõstmine ei vähenda tööjõupuudust, leiab ametiühingute keskliit, kelle hinnangul tuleks tegelik välistööjõuvajadus ja töötamise tingimused läbi rääkida kolme osalise – ametiühingute, tööandjate ja valitsuse – vahel.
Välistööjõu kvoot võimaldab sel aastal tuua Eestisse 1303 töötajat kolmandatest riikidest, kuid tööandjad ja ka majanduminister Tiit Riisalo soovivad seda märgatavalt tõsta.
Ametiühingute hinnangul on see piirmäär aga kaotanud oma tähtsuse, kuna ettevõtjad toovad erandeid kasutades riiki kordades rohkem võõrtööjõudu.
“Kui me vaatame, et meil tuleb 30 000 sisse ja kvoot on 1300, siis kui me selle kvoodi ära kaotame või kahekordistame, see ei muuda midagi, ei anna meile aimu, kas järgmisel aastal tuleb meile 20 000 või 40 000,” ütles Eesti Ametiühingute Keskliidu poliitikasekretär Jaan-Hendrik Toomel.
Ametiühingute keskliit kutsub tööandjaid, ametiühinguid ja valitsust ühise laua äärde, et leida tasakaal tööjõuvajaduse ja kolmandatest riikidest saabuvate töötajate arvu vahel.
“Selline kolmepoolne, siis on ka kõige vähem kriitikat ilmselt – kõik osapooled, keda see mõjutab, on olnud laua taga, nad on jõudnud mingisugusele kokkuleppele, siis ma ei näe ka seda kohta, kus saaks väga kritiseerida,” ütles Toomel.
„Tuleks vaadata sektoritesse sisse, kus on päriselt see vajadus, milliseid inimesi me siia ootame. Millised on meie võimalused neile vajalikku täiendõpet, koolitust pakkuda, kas ettevõtjad on valmis seda tegema, kas riik saab siin aidata,” lisas ta.
https://www.err.ee/1609260174/ametiuhingute-hinnangul-on-valistoojou-piirmaar-kaotanud-oma-tahtsuse
Samas näib, et Ametiühingute Keskliidu poliitikasekretär Jaan-Hendrik Toomel ei mäleta, et ta on öelnud, et välistööjõud on tunduvalt odavam ning neile võib palka maksta ümbrikus.
Sellepärast ei olegi nendes sektoris Eestis tööjõudu.
2020. aasta 13.juuli Pealinna numbris ütleb Toomel, et kriis on välja toonud ka mõned äärmuslikud sektorid, mille puhul ausa ja turusituatsioonile vastava palga maksmine on osutunud võimatuks, kuna sõltuvus välistööjõust, mis on kodumaisest tunduvalt odavam ning mille puhul võib palka maksta ümbrikus, on pika aja jooksul olnud liiga suur. Kriis on eriti teravalt ja võimendatult välja toonud selle, kui erinevad sektorid on ning kui erinevad on nende mured.
Ametiühingu liider Toomel: ehituses lokkab endiselt ümbrikupalk