Vabariigi aastapäeva eel on kõlama jäänud arvamused, nagu Eesti ühiskonnas oleks üleval palju seesmisi tülisid. Ajaloolane ja EKRE poliitik Jaak Valge pole kindel, kas seda tasub niivõrd dramatiseerida. “See, et meid erutavad sellised kultuurilised ja poliitilised küsimused, kus on lahkarvamusi, võiks ka tähendada seda, et me hoolime sellest ühiskonnast ja sellest riigist, mille tulevikku me siis teinekord näeme erinevalt, aga mõnikord näeme taktikat lihtsalt erinevat, kuidas me sinna tulevikku peaksime saama,” arutles Valge ERR-i saates “Kultuuristuudio. Arutelu”.
Siiski nentis ta, et umbes kümne aasta taguse ajaga on ideoloogilised vastuolud teravnenud. “See ei puutu ainult Eestisse, see on terve läänemaailma polarisatsioon. Kui proovida põhjuseid mõelda, siis mina rahvuskonservatiivi silmade läbi näen, et põhjuseks on see, et vasak- või uusliberaalse agenda pealetungimine on väga kiiresti ja jõuliselt ja teinekord neid põhiprintsiipe või otsustamiseprintsiipe rikkudes, kuidas me tegelikult tavaliselt oleme harjunud otsustama. Ma mõtlen seda, et meie arvamuste seadmist üritatakse suruda poliitkorrektsuse raamidesse või vihakõne raamidesse. Teisalt ka seda, et meie poliitilist ja kultuurilist suunda dikteeritakse väljastpoolt seda riiki, kus me elame,” avaldas Valge.
Teine saatekülaine Aleksander Tsapov Müürilehest oli nõus sellega, et võib-olla hinnatakse tüli suurust üle. “Mulle ei tundu isiklikult, et me Eestis praegu nii tohutult tülitseksime. Tüli sa tajud tihtipeale läbi avaliku arutelu või meedia ja loomulikult meedia võimendab alati igasuguseid küsimusi. Mul on tunne, et see meedialoogika on muutunud ka selliseks tülivõimendavaks. Kui sa ennast välja lõikad sellest, näiteks sotsiaalmeediast mingil määral, siis sul järsku tundub, et lind laulab oksal ja ei olegi nii suurt tüli majas. Meedia rolli selles võimenduses ei tasu alahinnata,” sõnas Tsapov.
Jaak Valge nõustus, kuid märkis, et asi pole ainult meedias. “Meie tsivilisatsioon on praegu sellises hoiakute faasis. Me oleme kuidagi väga tänapäevakesksed. Ka ajaloolased imestavad selle üle, kui vähe huvitab inimesi see, mis toimus minevikus ja kui vähe nad mõtlevad tuleviku peale,” sõnas ta.
Valge rääkis ka, et Nõukogude ajal tema põhimõtteliselt ei tarbinud režiimi pooldajate loomingut.
“Poliitik kardab kõige rohkem meediat ja kultuuriinimesed ju kirjutada oskavad ja ka muul moel oma suhtumist väljendada. Ettevõtjate mõju poliitikutele on nähtamatu, telgitagune. Kultuuriinimeste mõju on otse poliitikutele ja kuna kultuuriinimesed ka kujundavad ühiskonna arvamust, siis läbi selle samamoodi,” sõnas ta.
Jaak Valge sõnul on tähtsaimaks ühendajaks rahvus. “Laiemas mõttes ühendab meid rahvus või pikka aega ühel territooriumil elamine. Just rahvus on põhimõtteliselt see, mis peaks tagama need eneseregulatsiooni mehhanismid ühiskonnal. Kui neid ei ole, siis me võõrandume ühiskonnast, meie kriminogeensus suureneb. Kui sa tunned ühtsust, siis sa tahad paremini käituda kaasa ühiskonna nimel,” sõnas Valge.
“Meil on siin lõimumisprobleemid. Meil väga täpseid andmeid ei ole, need on ka poliitkorrektsuse poolt lämmatatud, aga kaudsete andmete järgi me ju teame väga hästi, et mittepõlisrahvastiku inimeste kriminogeensus on palju kõrgem, nende HIV-viiruse nakkumine on palju kõrgem, mis ilmselgelt näitab seda, et nad on halvasti lõimunud, nad ei tunne end siin ühiskonnas päris hästi veel. Kui me ei ole suutnud neid inimesi korralikult Eesti ühiskonda lõimida, siis kõige rumalam, mis me saame teha, on seda massimigratsiooni edasi soodustada.” rääkis Valge.
Saatejuht Kaupo Meiel.