Peaminister Kaja Kallas pidas Eesti sünnipäeva eel Tartus kõne stiilis “mina, see on riik” ning pühendas lõigu naispoliitikuks olemise raskustele, tsiteerides seejuures “Barbie” filmi.
Kallas viitas “ühele eelmise aasta menufilmile”, kus räägiti et naine olla on võimatu ülesanne, et naine peab olema alati erakordne, aga kuidagi läheb see ikkagi valesti. Ja järgneb tiraad asju, mida naised oma arvates õigesti, aga meeste arvates valesti teevad.
Varemgi feministlikke avaldusi teinud Kallas uhkeldas, et erineb varasematest peaministritest sellega, et on esimene naispeaminister ja ta on eneselt korduvalt küsinud, kas naisena tippu tõusta on ikka tervislik tegevus.
Tundub aga, et “õnnelik lapsepõlv” pole väikest Kajat tänaseni maha jätnud ning barbiihalus kestab siiani.
Näiteks läinud aasta augustis tõi ta riigijuhtimise eeskujuks samuti selle kultustibi, kui ütles valitsuse pressikonverentsil: “Mis häirib, et naise ainsaks väärtuseks peetakse seda, kui palju ta lapsi sünnitab ja et see ongi ta ainus väärtus. Selline suhtumine 2023. aastal võiks olla jäänud minevikku ja seda kõike ka see “Barbie” film näitab.”
Mullu juulis tegi ta aga NATO tippkohtumisel oma lemmikfilmile suisa reklaami, kui ilmus sinna roosas kleidis. “Võiks ju arvata, et NATO tippkohtumine on justkui viimane koht moetrendide avastamiseks. Peaminister Kaja Kallas lükkab selle eelarvamuse aga edukalt ümber. Vilniuses toimuvale tippkohtumisele ilmus peaminister nimelt trendikas roosas kleidis, mis võiks edukalt konkurentsi pakkuda Barbie’t kehastanud Margot Robbie’le,” kirjutas Õhtuleht.
Kaja Kallas on end armastanud näidata suure erudiidina, kes loeb palju. Näiteks mõned aastad tagasi rääkis ta meediale, et tema öökapiraamat on parasjagu Edith Whartoni “Süütuse aeg”, mis räägib 19. sajandi lõpu New Yorgi eliidi elust (päris kõnekas tänases kontsekstis!).
Paar aastat tagasi oli ajakiri Anne ja stiil” pühendanud lausa terve artikli Kaja Kallase lugemisharjumustele. “Peaminister Kaja Kallase lugemisvara hulgas leidub väga erinevaid raamatuid — populaarteaduslikest ilukirjanduseni välja,” kirjeldas ajakiri. “Olen kärsitu lugeja ega loe kõiki raamatuid lõpuni. Reeglina loen ka mitut raamatut korraga — värske peaga tõsisemat teaduslikku või poliitilist kirjandust ja vahetult enne magamajäämist eestikeelset ilukirjandust,” tsiteeriti Kallast.
Aga loe, palju tahad, kas korraga või mitte, pooleli või lõpuni, ilukirjandust või poliitikat, lõpuks maandud ikka Barbie kaisus.