Ajakirjanik Tiina Kaukver kirjutab Postimehe loos “Nüüd pannakse väikekoole juba kiirkorras kinni!” järgmist: “Väikses Eestis peaks suuri haridusküsimusi otsustama spetsialistid ja mitte kohalikud poliitikud, sest see on palju enamat kui alati erinevatest suundadest puhuv poliitiline vaidlus.”
Väikseid maakoole ja maagümnaasiume pannakse hulgi ja hoogtöö korras üle riigi kinni. Seejuures riik ei puutuvat asjasse, omavalitsustel polevat raha, et neid koole ülal pidada.
Milles üldse on asi?
WEFi ja maailmavalitsuse eesmärk on inimkond kahandada ja viia “15 minuti linnadeni”. Nii väikest rahvast nagu eestlased EI PEA enam lihtsalt olema.
Ja ongi globaalvõim jõudnud Eestisse. Hästi valitud sotsiopaatne emissar Kaja Kallas täidab talle antud suurtellimust kohusetundlikult ja kogu jõust – mõttetu Eesti lõpetamiseks tuleb elustruktuurid maal likvideerida.
Eluvõrgustik maal tuleb viia nulli, lapsi peab olema võimalikult vähe ja need, kes maal veel on, tuleb suruda linna Potjomkin-koolidesse koos hoogsalt saabuva immigrantide massi lastega.
Süsteem toimib nagu õlitatult. Võimutruu kohtusüsteem on äsja juba öelnud, et inimesed maal võivad ju tahta kooli mingisse geograafilisse punkti, aga see ei ole põhiseaduslik õigus. Punkt.
Samamoodi teatas võimutruu kohtusüsteem valdade poolsele nende likvideerimise vaidlustamisele vastates, et inimeste ainus põhiseaduslik õigus on saada teenuseid ja teenuste osutamiseks ei ole vaja kohalikke väikseid valdu. Toompea parteisõduritega mehitatud suurvallad osutavad teenuseid nii nagu vaja. Täpselt see toimub nüüd maakoolide ära kaotamisega – õppimise teenust asub riik/suurvald osutama nii, nagu tahab ja seal, kus tahab.
Oleme jõudnud meie kõigi silme all uude ajastusse – põhiseadusliku Eesti lõpetamise ajastusse.
Eesti 350-aastane eestikeelne kool on olnud EESTI IME – võrdselt heade õpetajate poolt üle maa võrdselt head haridust andev eesti kool. Sellest koolist sai alguse eestlaste tõus rahvusena otsustusõiguslikuks ja vastutuskohustuslikuks rahvaks, kes suutis laiendada selle õiguse ja vastutuse oma talu eest õiguseks ja vastutuseks kogu oma riigi eest. Nii sündis Eesti riik.
Täna, EV 106. aastapäeva järel on veel järel süvariigi/valitsuse/stratkomi poolt pingutatult ülal hoitav fassaad, aga liberglobalismi emissaride poolt juba järjest kiirenevas tempos h ä v i t a t a v SISU – rahvus, eraomand, eestlaste maaelu, eestlaste eestikeelne kool tuleb lõpetada.
Nii et kui Martin Ehala küsib poleemilises essees “Kas Eestil on aega veel?”, siis on selge, et käes on oma põhiseadusliku riigi ja rahva kaitsmisele asumise viimane ajahetk.
Ülla Vähk