26.02.2024
Gaza sõda, milles on raske süüdlast leida.
Hamasi rünnak Iisraeli tsiviilstruktuuride vastu mullu oktoobris rebis maski maha ka Lääne ühiskonnalt, kui selgus, et pidevalt holocausti meelde tuletav ja natsismi peletav liberaalne süsteem on pigem Iisraeli vastu kui poolt.
AFP teatab: “USA lennuväe tegevteenistuja süütas end pühapäeval Washingtonis Iisraeli saatkonna ees, ajakirjanduse teatel protestis mees Iisraeli sõja vastu Gazas. Ajakirjanduse teatel teatas mees voogedastuses, et ei kavatse olla kaasosaline genotsiidis, valas end vedelikuga üle ja süütas põlema, hüüdes: “Vaba Palestiina!”
See juhtum näitab, kui sügaval on Lääne ühiskonnas toetus palestiinlastele ja sellega seonduvalt antisemitism – ei saa olla Iisraeli vastu ja mitte olla juudivastane. See aga muudab põhjalikult kogu senist Lääne poliitikat.
Mõned Lääne poliitikavaatlejad ongi juba öelnud, et pärast hoogsaid Palestiinat toetavaid meeleavaldusi, mida juhtisid Euroopa ja Ameerika vasakpoolsed ja milles lõid aktiivselt kaasa suured lääneriikidesse maandunud moslemikogukonnad, on antisemitismi-süüdistuste põhjendamatu kasutamine konservatiivsete jõudude vastu juba raskeks muutumas.
See muidugi ei takista Saksamaad algatamast suurt rünnakut immigratsioonivastase erakonna Alternative für Deutschland (AfD) vastu – samas on just Saksamaal meeletu mass islamimigrante ja vasakpoolsete Saksa DV aegadest säilinud Palestiina-meelsus. Üks Saksamaal elav eestlane rääkis hiljuti, et AfD esindab neid sakslasi, kellel on kõrini saanud sellest sõjajärgsest poliitikast, kus kogu rahvas pandi häbenema Hitleri kuritegusid ja laskma endal sellega seljas tampida.
Gaza rünnaku järel ilmnenud antisemitism liberaalses ühiskonnas on aina süvenemas, sest Iisrael üritab Hamasi seekord lõplikult purustada, see aga tähendab tsiviilohvreid, keda on juba ligi 30 000. See ei väära fakti, et sõja algataja oli terroristlik Hamas, kes korraldas veresauna tsiviilelanike kallal – midagi peab Iisrael ju ette võtma, et see ei korduks.
Eestis, kus vasakpoolsed haritlased läksid kohe Palestiina poolele, räägitakse samuti sellest, et eestlased peaksid samuti toetama palestiinlasi, kes võitlevad omariikluse eest. Siin on paraku kaks probleemi: esiteks võtsid mitmed Palestiina organisatsioonid juba aastaid tagasi kursi terroristlikele meetoditele (sealt on pärit ka pommivöötaktika), ja teiseks, palestiinlaste võitluse on suuresti enda kontrolli alla võtnud islamiäärmuslus. Selle taustal tundub väikese Iisraeli võitlus kogu moslemimaailma vastu sümpaatsemana – islam toetab ju palestiinlasi ja on judaismi vastu.
Sõjad kisuvad alati maske maha. Gaza sõda on näidanud, kui juudivastane on moslemimigrantidest ja uusmarksistidest küllastunud Lääne ühiskond ning Ukraina sõda, kus Lääs pole kahe aasta jooksul suutnud Ukrainat võiduks piisavalt toetada, tõestab, et heaoluühiskonnas tehakse rohkem ilusaid sõnu kui vajalikke tegusid.
Vahemärkusena Alla Jakobsoni juhitavast Eesti Juudi kogukonnast, kelle tegevuses on küsitavusi – sõnakalt protestiti küll Ruuben Kaalepi määramise vastu Integratsiooni sihtasutuse juhtkonda, märksa vähem oldi sõnakad siis, kui marksistlik loomerahvas palestiinlasi avalikult toetas. Tundub, et siinne juudi kogukond tegutseb mitte siinses läänelikus, vaid venemeelses (mitte putinlikus) keskkonnas, vähemalt nende sõnumid sarnanevad rohkem sealse seltskonna omadele.
Eestlastel pole kohustust olla sellistes konfliktides kellegi poolel. Seda enam oli imelik lugeda, et Eesti-Aserbaidžaani toetusrühm Riigikogus mälestas aseritest ohvreid Xocali veresaunas, samas kui aastaid varem oli Sumgaiti veresaun armeenlaste kallal ja nüüdseks on nad jäetud ilma ajaloolisest kodumaast Artsahhis.
Me elame paraku polariseerunud ühiskonnas, nagu kogu Euroopa, ja sümpaatiad-antipaatiad on kõigil. Iseasi, kas neid tasub lipuna kõrgel kanda.
Uued Uudised