Totalitarismi kalduvates riikides on kombeks juurutada seisukohta, et kui riigis ja ühiskonnas on kriis, siis ei tohi inimesed “püha ürituse nimel” oma õiguste eest võidelda – ja tavaliselt surutakse just siis vargsi läbi mitmed algatused, mis muidu ehk kohanuks vihast vastuseisu.
Selline “kavalus” on ehtne Vene päritolu sünnitis, kuid laialdaselt kasutatav ka Läänes. Kui Saksamaal puhkesid põllumeeste protestid rohepöörde vastu, sildistas riik ning sealhulgas ka kantsler Olaf Scholz need Putini agendaks, sama on Euroopa farmerite kohta öelnud ka Kaja Kallas.
Kas põllumehed peaks siis ära ootama, kuni Ukraina sõda läbi saab ja siis alles protesteerima? Täiesti kindel on paraku see, et sõja lõpuks oleks vastavad seadused juba läbi surutud, rohepööre käiks laastava jõuga ning farmeritel jääks üle ainult tootmine kokku pakkida.
AFP kajastab just ühe Poola farmeri sõnu: “”Oleme siin, sest me ei nõustu enam Euroopa Liidu rohepöörde regulatsiooniga,” ütles Christopher Janicki meeleavaldusel. “Me ei lepi ka teravilja kontrollimatu impordiga väljastpoolt EL-i. Poola põllumeestel on laod täis, nad ei saa oma kaubast odava impordi tõttu lahti. Kui me ei saa vilja müüa, ei teeni me raha ega saa tootmist jätkata.” (BNS)
Kas Janickit saab putiniks nimetada?
Ka koroonapandeemia tõestas paljudes riikides seda, et ülemaailmse ohu varjus kehtestati seadusi, mis jõustununa hakkasid inimesi ja ühiskonda ahistama ka mistahes muul ajal.
Eestis on väga hea näide Nursipalu laiendus, kus sõja varjus jäeti paljud inimesed põliskoduta – Vene oht, mida tunnistab kõhklematult iga eestlane, vastandati inimeste koduarmastusele, ja siis oli juba lihtne teerulliga üle sõita. Sest kui polügooni laiendust ei toeta, oled ka kaitsevõimekuse tõstmise vastu ja kaudselt Putini poolt, mingi oma näruse paari kodukase pärast.
Kaja Kallas kasutab seda ebaeetilist relva päris laialdaselt, seostades näiteks automaksu tõstmist Ukraina abistamise ja endi kaitsevõimekuse tõstmisega – nii üritab ta küüniliselt vägagi ebapopulaarset automaksu maha müüa Venemaa agressioonilembuse kaudu.
See nipp, kus inimeste seaduslikud õigused ohverdatakse kriisidele ning võitlust nende eest kujutatakse riigivastasusena, on kasutusel nii Läänes kui Venemaal. Viimane ei luba oma algatatud sõja ajal üldse ühtegi õigust kasutada ja Lääs läheb sellega kaasa, kitsendades Putini laamendamise ajal oma inimeste õigusi, näiteks õigust võidelda oma riigi põllumajanduse laostamise vastu.
Ainult väga tugeva demokraatiaga maades ei anta ahvatlustele järele – näiteks on ameeriklased nii uhked oma sõnavabaduse üle, et pole kaasa läinud selle kitsendamiseni vihakõneseadustega, nad leiavad, et sõnavabadus on liiga kõrge väärtus, et seda mistahes põhjusel piirata.
Reformierakonna ja tema puudlite valitsetav Eesti riik järgib pigem totalitarismi reegleid. Siin on ka näiteks Ukraina teemal piirangud tugevad – kuigi kõik toetavad Ukrainat võitluses Kremli vastu, oleks õige ka näha ohte Ukraina korrumpeerumuses, sõjaväekohuslaste deserteerimises riigist, selles, et suur osa väidetavatest põgenikest pole mingit kaitset taotlenud, et põgenikud tulevad läbi FSB kontrollitava Venemaa jne – aga kui keegi sellest räägib, tembeldatakse ta Kremli agendiks. Samas on just desertöörid ja korruptsioon oht Ukrainale ning FSB agentuuri sissenõrgumine oht Eestile.
Kaja Kallas aga sildistas oma aastapäevakõnes jällegi kõik need, kellele arengud küsimusi tekitavad, Kremli toetajateks. Selline suhtumine ei lähe kokku demokraatiaga ega toeta ka Ukrainat, kui kõik toimub ainult võltsoptimismi ja -patriotismi kaudu.
Uued Uudised