GOCHA BELTADZE: inimeste hukkumises tulekahjudes on süüdi eeskätt valitsuse poliitika

Üleeile, 24. veebruaril, kui kogu riik tähistas iseseisvuse järjekordset aastapäeva, hukkus Peipsiääre vallas Kolkjal kahe lapsega ema.

Ja täna uus tragöödia: Kohtla-Järvel põles sisse kaks inimest. Uudiste järgi otsustades toimuvad põlengud üldsegi mitte kodutute tondilossides, kus elab „deklasseerunud element“, vaid tavalistes majades, mis on varustatud vastavalt kõigile tuleohutuse eeskirjadele suitsuandurite ja muu signalisatsiooniga.

Inimeste hukkumise põhjus peitub selles, et päästjad ei jõua õigeks ajaks kohale, sest Eesti väiksemates kohtades pandi paljud päästemeeskonnad kinni, aga vald või maakond ei ole suutelised üleval pidama külakomandosid. Praegune kasutatud MAN-i või Scania hind ületab 100 000 eurot, mõnes kohas on veel säilinud kolhoosipumbad GAZ-53 ja Zil-130 AC, kuid nad on juba täielikult amortiseerunud. Lisaks mitte igaüks ei saa olla tuletõrjuja, nende jaoks eksisteerivad oma parameetrid ja nõudmised.

Rännates autoga mööda Saksamaa külasid ja Prantsusmaa provintsi, avastasin ma tohutu hulga vabatahtlikke külakomandosid, kelle põhiülesanne on lokaliseerida põleng seni, kuni „rajoonikeskusest“ jõuavad kohale tsisternide, võimsate pumpade ja tuletõrjeredelitega varustatud professionaalsed päästjad.

Meie sovhoosis oli ka oma ametkonnaväline tuletõrjujate komando, mis oli komplekteeritud selliste masinatega, nagu GAZ-53, ZIL-130 ja vist ka GAZ-51, tuletõrje funktsioneeris veel isegi iseseisvuse aastatel, kuniks tuletõrjeautod olid lõpuks amortiseerunud. Paar aastat tagasi ostsid need masinad ära mingisugused kollektsionäärid.

Lõuna-Eestis, kus ma elasin mitu aastat, tegutses veel kolossaalne tuletõrjujate komando, mida ei saagi nimetada külakomandoks – selle autopargis oli kusagil 15 masinat: peale uute Scaniate ja MAN-ide veel ka Taani ja Soome poolt kingitud kasutatud tehnika, nõukogude masinad, sealhulgas rasked Ural ja ZIL-131, kuna ümbruskonnas olid suured metsad ja rabad, kus kaevandati turvast.

Nii et inimeste hukkumises praegu on süüdi kõigepealt väär riiklik päästepoliitika.

Gocha Beltadze