01.03.2024
Plakat
Ukraina on sõjas hätta jäänud, Prantsusmaa president tõstatas võimaluse sõjaliselt sekkuda ja Eestis lahkuvad kaks tippkindralit ametist – kõhedaks teeb. Miks nad lahkuvad just sellisel ajal? Rail Balticu juhtide kiire vahetumise kohta väidetakse, et keegi ei taha olla eesotsas, kui projekt kokku kukub – kas siin on midagi sarnast?
Peaminister Kaja Kallase toetus Macroni plaanile on kõhedusttekitav ja ka Riigikogu riigikaitsekomisjoni “kahesajatajast” esimees Kalev Stoicescu on seda toetades marssalikepikese valmis pannud. Võib-olla kindralid ei taha enesetapumissioonile minna ja noori mehi sinna viia?
Asi on väga segane. Samuti lahkuv kaitseväe juhataja Martin Herem märkis reedel “Vikerhommikus”, et kindralmajor Veiko-Vello Palmi lahkumine tegevteenistusest ei ole suur traagika. Kuigi Herem süüdistab milleski poliitikuid, kumab sellest läbi tema enda hämar taust – just Herem on kaitseväe ja riigikaitse mured sotsiaalmeediasse lahtiharutamiseks viinud ning tema on ka sedavõrd konfliktne isiksus, et probleemid kaadripoliitikas võivad tuleneda temast. Ja vastutab toimuva eest just tema. Või vähemalt peaks vastutama, aga millal keegi selles riigis on üldse milleski vastutust võtnud?
Inimeste lahkumine kaitseväest raskel ajal pole kuidagi normaalne. Loodetavasti suudab tulevane kaitseväe juhataja Andrus Merilo olukorda stabiliseerida ja lõpetab kaitsemurede arutelu sotsiaal- ja suures meedias tippsõjaväelaste osalusel. Sest kui eelmine juhataja räägib avalikult, et Eestil on laenguid rohkem kui venelastel Peipsi taga tehnikat, ei ole see ühestki otsast normaalne.
“Kui lühikese aja jooksul lähevad reservi kaitseväe kaks kõige kõrgema positsiooniga kindralit ja seda ajal, mis on julgeoleku mõttes erakordselt pingeline, siis tõusetuvad tõsised küsimused niisuguste otsuste tagamaade kohta,” kommenteerib sotsiaalmeedias Riigikogu saadik Varro Vooglaid.
Ta lisab: “Olen mitmelt poolt näinud, kuidas juba kommenteeritakse Palmi otsust sedasi, et mees lihtsalt solvus, et ei saanud KV juhatajaks ja viskas seetõttu püssi põõsasse. Ei ole välistatud, et nii see ongi. Aga kas pole võimalik, et nende otsuste taustal on sootuks tõsisemad asjaolud – näiteks see, et mehed on teadlikud mingitest plaanidest kaitseväe kasutamiseks, millega nad ei saa lihtsalt nõustuda ja millega seonduvalt nad ei ole nõus vastutust võtma? Olukorras, kus valitsusjuhtide tasandil spekuleeritakse juba avalikult kaitseväe võimaliku vahetu seondumisega Ukraina sõjas, on see küsimus vägagi tõsine.”
Samuti hoiatab poliitik: “Ju tuuakse peagi välja ka retoorika, et Eesti vahetusse sõtta viimise plaanile saavad vastu olla vaid Kremli käsilased.”
Sõjateated on üha karmimad, paljudele kaitseküsimustele tulevad lahendused alles 2025. aastal ja hiljem, spekuleeritakse maavägede saatmisega Ukrainasse – pilt on sama ärev, nagu suured plakatid sõjapurustustest Tallinna linnapildis.
Mis toimub tegelikult kulisside taga?
Uued Uudised